Eluveidrused

Puhkuse üheksas päev. Naasen kuuepäevaselt reisilt Pärnusse. Ilmselt võiks seal ju kauemgi vedeleda, kuid elamine emaga on sama nagu meestega - ei saa nendega ja ei saa nendeta. Eriti kui võtta arvesse, et tegu on teise põlvkonna esindajaga, mina olen ainuke järglane ning mu isa on meid vähem kui aasta eest siia ilma kahekesi jätnud. Juhuslikult sattusid Pärnut väisama ka mu kuus kolleegi, kellega nelja päeva jooksul mõnusat äraolemist peetud sai.

Mida siis tehtud sai:
1*. Sõin üle tüki aja Eesti parimat Steffani pitsat
2. Veetsin õhtu Tervise paradiisi katusekohvikus ilusat linna panoraami nautides
3**. Veetsin järgmise õhtu Postipoisis vene kööki (minu lemmikut) ning ohtraid kolleegide anekdoote nautides
4. Külastasin teist korda ööklubi Bravo´t, mis jättis seekord parema mulje kui eelmisel korral.
5***. Nautisin operetti Nahkhiir
6. Käisin rannas
7****. Käisin arstil
8. Vedasin ema talviseid küttepuid kuuri

*- tavaliselt ma Pärnus väljas söömas käia ei saa, kuna mu ema kokkab ja pahandab, kui ma tema hõrgutisi ei degusteeri. Seekord ema ei pahandanudki, sest koju minnes oli mul kaasas võluv kolleeg, kes oma olemisega kõik ära silus
**- nägin esimest korda, kuidas telliti kelner lauda kasutades infoliini ühendamisteenust restorani administraatoriga, kuna meile ei oldud üsna kaua tähelepanu pööratud
***- kogu asjale lisas pisukest vürtsi eelmisel õhtul toimunud seik, mil ühest mu eelnevast blogist tuttav maasikapoiss meie seltskonnaga liitus. Õhtu lõppedes saatsime auväärt tenori hostelisse, kus kõik teatritegelased peatusid. Hosteli uks oli lukus ja seetõttu pidi ööbija akendele klohmima. Kuna kõik aknad on kahtlaselt ühesugused, sai algatuseks vale tuba unest üles äratatud. Järgmiseks võeti ette õige tuba. Aknale ilmus palja ülakehaga ilmselgelt lõbusas tujus toakaaslane, kes ulatas meile pudeli Lauaviina ja paki tomatimahla. Kõrvaltoa neidude pahura teksti saatel lasime öönapsil hea maitsta. Ilmselt oli aken põrandast kõrgemal, kui oleks võinud arvata, sest toanaaber kadus ühel hetkel aknalt nagu välk ja pauk kostis juba põrandalt. Õnneks ei juhtunud midagi. Etenduse ajal oli vahva tuvastada, kes on kes, kuna grimm muudab nii mõndagi. Üldiselt oli vahva üle tüki aja päris tõelist vanaaegset operetti, päris lauljatega, vahelduseks muusikalidele vaadata
****-töökoha poolt suunatud arstlikul kontrollil avastati mu südamest kahinad ning pidin minema täiendavale kontrollile. Läbisin EKG, koormusega EKG, vereproovi ning südame ultraheli väga heade tulemustega. Küll sain väikese vihje järelkasvu tootmise kohta, sest aeg ju läheb...Ilmselt pean korraldama konkursi leidmaks heade geenidega isakandidaadi. Abikaasa leidmisega on veel aega.