laupäev, september 13, 2008

 

Korterisaaga uskumatu lõpp

Et kõik algusest peale ära rääkida, pean minema ajas veidi tagasi:

6.mai sõlmin vana korteri müügi eellepingu tingimusega, et müügitehing toimub hiljemalt 1.augustil. Vahepealse aja jooksul peab ostja maha müüma oma korteri, millest saava rahaga ostab omakorda minu korteri. Minu jaoks on see nii suur rõõm ja ime, et esialgu ei julge sellest lõpptulemuse ärasõnamise hirmus kellelegi rääkida.
7. mai saadan panka avalduse laenude ennetähtaegse laenu tagasimaksmise kohta koos tagastatavate summadega ja kutsun köögimööbli tegija mõõtmisi tegema.
Juuli lõpus selgub, et ostja korter on jätkuvalt müümata, kuid, et olla kindel minu korteri enesele saamises, kolib 6.augustil minu korterisse sisse rentnikuna.
15.august teatab ostja, et tema korterile on ostja leitud
27.august toimub ostjal tehing, pärast mida esitab pangale laenutaotluse
3.september helistab pank mulle võlgnevuse tõttu. Teatan, et kohe hakkab raha liikuma ja võlad saavad tasutud.
3.september helistab maakler ja teatab minu korteri müügitehingu notariaja 11.septembril. Saadan kiirelt kirja panka ja teatan aja ka neile. Saan vastuse, kus küsitakse summat, mida tagastada kavatsen. Saadan hämmeldunult veelkord osalise koopia avaldusest.
5.septembri tööpäeva õhtul saadab mulle pank e-kirja, et minu endise korteri müügiga kaob see ära ka laenutagatisena ja sel juhul ei jätku mu olemasoleva laenu jaoks piisavalt tagatist. Ei aitaks ka see, kui kogu müügist tulev summa pangale tagasi maksta. Päästaks vaid väga hea hindamisakt mu uue korteri kohta, mille osas laen püsima jääb. (?????) Pean olema tööl kella kaheksani õhtul ja saan alles pärast seda reageerida. Saadan panka kirja, milles nõuan selgitust. Mitte midagi ei saa aru. Ma ju maksan kaks laenu kolmest tagasi ja ikka ei jagu tagatist? Pealegi saatsin juba mais teele summad, mida kavatsen tagasi maksta. Eelmisel aastal uue korteri ostmisel oli pidevalt juttu teise korteri müügist. Müük ei saa ju olla uudiseks. Kas kellegi töö on jäänud tegemata? Järgnevad laupäev ja pühapäev, mil ma ei saa midagi ette võtta ja ootan närviliselt selgitust pangast
8.september helistan kohe hommikul panka. Selgitatakse, et seoses majanduslangusega on minu uue korteri hind tunduvalt langenud ja seetõttu ei jagu ka tagatist.Päästaks hindamisakt 200 000 kr suuremale summale, kui eelmise aasta hind. Õhtul käib hindaja. Ootamatu lisakulutus hindajale 1600 kr akti eest.Unetu öö.
9.september saan kätte hindamisakti üle 20 000 kr alla eelmise aasta hinda. Laenuhaldur saadab dokumendid komiteele. Tühistan notari aja, kuna notar nõuab dokumente kolm päeva ette tehingut ülevaatamiseks. Ütlen ostjale/üürijale, et ta ei pea üüri maksma tühistatud ja uue notariaja vahelise perioodi eest, kuna seisak on minu süül. Küsin Askost tagasi kummuti ettemaksu. Teine unetu öö
10.september tööpäeva lõpus, kui olen ise pangaga ühendunud saan vastuse, et oi jah, just saingi vastuse. Vastus on erandkorras positiivne, kuid pean KOGU müügist tuleva raha pangale laenude katteks ära maksma. Uus notariaeg määratakse 16.septembrile.
11.september saadan köögitegijale kirja, et ta peataks tellimuse täitmise.
16.september kirjutan alla laenulepingu muudatuse ja sõlmin müügitehingu

Niisiis kokkuvõtteks: vaesus sünnitab vaesust. Isegi siis, kui olen müünud maha teise korteri pean jätkama elu ilma külmkapita, pesumasinata, köögita aga selle eest nõudekastide otsas. Olen võlgades, kuna arvestasin, et saan tehingust osa raha endale jätta. Hingeline trauma on kohutav.

Positiivne on, et olen saanud lahti joodikutest ja kogu sellest transvaalist, mis seal majas aset leidis. Kuumakse vähenes pea poole võrra, kuid üüri osa kadus ära. Suures plaanis on võit üle poole miljoni, mida ma ise näinud ei ole. On see siis nüüd hea või halb tehing kokkuvõttes…

Elagu majanduslangus!!!

 

12.09.2008

Kolleeg kutsub külla koogiõhtule. Veinijoomise käigus läbime kõikvõmalikud naisteteemad. Mehed, kolleegid, isiklikud veidrused ja äpardumised. Olen 10 kuni 3 aastat teistest vanem, aga eristun selgelt kui vanakooli esindaja ja teistest rokem elu põletanud tegelane. Näiteks tuleb see välja siis, kui räägime eesti keele õpetamise keerukusest mitte-eestlasele. See on selge, et 14 käänet on imetegu, aga ainult mind on õpetatud sõnatüüpide järgi sõnu käänama. Näiteks pesa ja lugemik tüüpi sõnad. Mäletate? Selgub, et pärast mind on sellise metoodika järgi õpetamine ära lõpetatud. Mitte, et ma mäletaks neid sadu tüüpsõnu, aga mille järgi siis tänapäeva inimesed näiteks tähtsat omastavat käänet moodustavad millele käändelõppe lisada? Lisaks oskan mina ainsana vene keelt, aga paljuski ka sellepärast, et ainult mulle on seda õpetatud 11 aastat. Teisest küljest pole kellelgi ette näidata kooselude sellist arvukust, rääkimata siis veel kiiksuga välismaalasest ning muidu eripäraseid seiku boyfriendidest. Ühel meist on isegi lahkuminemise kogemus puudu. Ehk et, sa võid küll vastu võtta kõrvupaitavaid komplimente oma kümme aastat nooremana näiva välimuse kohta, aga, kui suu lahti teed, jääd ikkagi kohe vahele.

neljapäev, september 11, 2008

 

Ununenud osa 02.09.08-st


Ununeski üles tähendada, et 02.septembril sain omale esimese mobiili, mille töökoht mulle ostis. Vanaga läks nii, nagu alguses arvata oligi- kokkumurdmise kohalt läks korpus katki ja miski vidin lendas sealt seest nii kiirelt välja, et ma ei jõudnudki registreerida, mis see täpselt oli. Korpus jäi ka nokk püsti juhmi näoga järele vaatama. Panin siis noka vahele veidi liimi ja surusin ta vana koha peale tagasi. Aga eks ta üskord jälle pead tõsta.

 

03.09.2008

Kohtun sõbrannaga, kellega meil on traditsioon (õudne, kui palju neid ühel inimesel olla võib) kohtuda minu ja tema sünnipäevade ajal, mis on toredasti poole aastase vahega, ning muljetada kohvikus ja seejärel minna kinno. Kinoks valime Taarka. Pärast filmi valitsevad sellised segased tunded. Nagu oli ja nagu ei olnud ka. Väga ehe oli. Keelt oli tore kuulda, sekka palju roppusi. Välimus oli ehe, no selline kasimata. Ja eks süzheegi elus enesest, kus sotsiaalselt saamatu mees ei suuda otsustada, võtta kogu küla põlualune Taarka ära või mitte ja teeb talle niisama kaks last ning sureb vanapoisina. Taarka sattus põlu alla aga oma tõmmutverd isa pärast, kes terve talu varanduse maha mängis.

Siiri Sisask on täitsa tore näitleja. Meenutagem kasvõi Naerata ometi't.


pühapäev, september 07, 2008

 

02.09.2008

Kaalumise tulemus:
võrreldes eelmise nädalaga -100gr
võrreldes ideaalkaaluga +1,4kg

Alates eilsest saab jälle töökoha kulul sportimas käia. Pakin hommikul spordikoti kokku ja võtan ühes lootes päeva jooksul õige trenn netist välja surfata. Otsustan Zelluloosis Nike Dance’i kasuks. Esimest korda Raineri trennis. Kui Zelluloosi sisse astun, tuleb meelde, miks lisaks ebameeldivale teenindusele eelmisel aastal seal käimise lõpetasin. Ventilatsiooni ei ole mitte mingisugust. Toatemperatuur on väga lämbe ja õhku ei ole. Registreerin ennast sisse ja lähen riideid vahetama. Kui riided seljas, meenub, et unustasin läätsed kaasa võtta. Prillidega jälle ei saa trenni teha-hüppavad ninapeal ja võivad eest lennata. Niisiis võtan nad lihsstalt eest ja näen udust pilti. Et kõik oleks minupärane, läheb mõni hetk hiljem elekter ära. Ronin peaaegu neljakäpakil pimedana pimedas trennisaali. Rainer käib nõutult edasi-tagasi ja teatab, et terves kvartalis pole elektrit. Aga kuna me juba kõik seal oleme, siis meenutame kehalise kasvatuse tundi ja jookseme ning venitame niisama. Umbes poole tunni pärast tuleb valgus tagasi ja saame trenni jätkata muusika saatel. Hirmus palav on, hirmus higine olen. Trenni lõpus kiirustan pesema. Dushidest tuleb vett kahtlaselt vähe ja see on kahtlaselt külm. Pritsin ennast märjaks ja seebitan ning nühin. Loputamise ajaks nõrgub dushist veel paar tilka jääkülma vett. Nojah, egas midagi, kuivatan enamiku higisest vahust käteräti sisse ära. Hetke pärast olen jälle higine ja riidesse saamine on omaette kunst.

Uksel on silt-03.09 toimub vee survestamine ja dushe kasutada ei saa. Hea, et ma homme ei tulnud. Vähemalt sain täna pool elektrit ja pool vett

 

29.08.2008


Kas kordust võib pidada traditsiooniks? Igatahes läheme teist suve järjest Tallinnasse kolinud Pärnu piigadega suveteatrisse. Enamik on minu paralleelklassiõed.


Etendus Vahepeatus Hüüru mõisas. Estravel tegi suve alguses pakkumise kahele etendusele ja üsna piinlikel põhjustel sai välja valitud just see etendus. Nimelt-keegi meist ei olnud varem Hüüru mõisas käinud.


Etenduse võib kokku võtta sõnadega tänapäeva kuuluse narrid ehk mottetud harrasmehed. Kolm peategelast on Tallinnast Hüüru ära kolinud tänapäeva elus, kus kõik peavad sooritama oma sooritused (Saatpalu "lemmiksõna") laitmatult, mitte hakkama saanud mehed. Esimene neist (Argo Aadli) on kõige sõnaosavam, kõige väljapeetum, kõige vähem ruudulise särgiga ja kõige sõnaosavam. Tema on poeet. Et olla võimalikult silmapaistev ei kasuta ta täppidega tähti. "Tappideta tahtedega luuletusi ei saa tolkida ja seega on nad vaga alguparased". Kunagi lapsepõlves mängis ta oma isaga sellist mängu, kus täppe ei kasutatud, ilmselt on idee sealt pärit. Sealt ka väljend Harrasmehed. Nagu arvata vois, ei loonud isikuparane luuletaja labi. Nüüd valgendab ta minevikku ehk kustutab valgendajaga kirjatükke. Vahel kukutab ta meetrumisee ja räägib vaid luulevormis. Teine neist (Indrek Ojari) oli sportlane. Tema kannab keskkohast toreda kummikrousiga dresse, mida saab hästi kõrgele rinna alla vedada. Sportlasel läks väga hästi, kuni sinnamaani, kui selgus, et ta polegi sel alal ainus ja võidud ei tulnudki nii lihtsalt. Lisaks oli ta isa joodik, kes oli talle kunagi nimeks Jaana pannud ja nõutas ainult võite, sest võitja saab kõik. Nüüd, Hüürus olles, sööb ta alfabeeti. Näiteks P-päeval sõi ta putru, plohvi, papaiat, peekonit, pirni, pelmeeni jne. Nüüd aga oli alfabeet otsa saanud ja ta veeretas koltsidel olevaid tähti kahekaupa. Näiteks hetkel on käsil KÜ päev. Üsna toiduvaene, kuna talle meenub vaid küpress ja seda ta ei söö. Küülik samas võiks niisama ringi joosta. Vahel mõtleb Jaana valjult. Kolmas noormees (Alo Kõrve) on kõige rõvedama suureruudulise pluusiga ja eriti rasvaste juustega. Minul tekib küsimus, et kas ta on nädal pesemata juustega olnud või on etendusel väga hea juuksur. Tema on kunstnik. Käinud isegi rahvusvahelisel võistlusel, kuid jäänud viimaseks. Last but not least... Nüüd hööveldab ta liistudest laaste ja märgib üles kõik kellaajad, mida ta märkab. Kui kõik kellaajad on üles märgitud, saab ta õnnelikuks. Vahel on tal kombeks tõde väänata. Laval on ka tütarlaps, kes satub mõisa vett küsima ja kellele noormehed enda lugusid jutustavad. Tütarlapse roll on peamiselt kusagil lavanurgas kuulata ja lõpuks oma emalikkusega mehed nö maha rahustada ning edasi elama panna.


Väga teravmeelne lugu, väga hea emakeele pruuk. Uku Uusbergi näol on Eesti teater kõvasti võitnud.

This page is powered by Blogger. Isn't yours?