Eluveidrused

Saan kõne töötelefonile SEB Eesti Ühispangast. Juba teretamise hääletooni järgi, mis on tavakliendi häälest tunduvalt meelam, aiman halba. Viisakas naishääl pakub mulle lastekindlustust, infot investeerimisvõimaluste kohta või pensionikindlustust. Võtkem hetkeks aja maha ja mõelgem, mida ta isiklikult mulle tegelikult sellega öelda tahtis. Kas püüdis ta läbi lillede öelda: "Miks sul ikka veel last ei ole, mh, ah? Sa ei olegi suutnud omale hankida kõrgepalgalist töökohta, et saaksid ka investeerida?! Ja mida sa vanaduses sööma hakkad, kui kartulikoored otsas on?"

Oletagem, et panganeiu avas internetis suvalise firma kontaktandmed ning helistas, et pakkuda oma teenuseid. Kes vastab tavaliselt üldnumbrile, mis on netti üles riputatud? Õige vastus on kontorifääris kõige aeglasemalt tõusva palgaga sekretär. Palgatõusu aegluse fakt, muide, on uuringutega kindlaks tehtud. Ühtlasi on vastuvõtja tihtipeale kontoris noorimate killast ehk lapse olemasolu fakt on küsitav.

Miks helistab suvaline pank suvalise taustaga inimesele ja pakub suvalisi teenuseid? See kõne kuulub samasse valdkonda, kui minu 66 aastasele emale helistati ja pakuti pensionisamba loomist.