Eluveidrused

Kuna on vaba õhtu, otsustan juba täna uuesti trenni minna. Võtan üldiseks eesmärgiks läbi käia kõik spordiklubid, millega meie firmal leping sõlmitud on ja minu teiseks valikuks saab Fittest Terviseklubi, trenniks Fittest Dance. Sinna saamiseks läheb 25min bussiga sõitu, lisaks 15min kõndi. Huvitav, kaua ma viitsiks sinna käia?

Infoletist antakse mulle riietekapi zhetoon ja taas küsitakse mu ID kaarti hoiule. On see ikka seaduslik? Seekord avaneb mu ees klassikaline garderoob vastastikku asetsevate kappidega mitmes reas. Saun on remondis ja sealt kostub järjepidevat saagimist. Mehed elutoas?

Treeneriks on pisike, elurõõmus ning energiline naisterahvas, kes kannab mikrofoni ning viib trenni läbi poodiumilt. Kostab hästi ja on kõigile näha. Algatuseks küsib ta, et kas keegi on esimest korda. Lootsin küll kuidagi salaja teiste vahele imbuda, kuid nüüd pidin silmatorkavalt käe püsti ajama. Õnneks ma polnud ainuke, küll aga olin ma ainus uus, kes saali eespoolset otsa ründas. Ma olen ju lühike ja silmapime. Kõikidel on kaasas veepudelid. Kui mina veel noor olin ja koolis käisin, õpetati meile rütmika pedagoogika tunnis, et trenni keskel ei tohi juua, "hakkab pistma". Ilmselt on maailm vahepeal arenenud ja enam ei "hakka pistma". Trenni ülesehituseks on, et neli kuud õpitakse ja tantsitakse ühte kava, järgmised neli kuud järgmist jne. Hetkel on üks kava poole peal, mis koosneb salmiosast, refräänist, vaheosast ja lõpust. Mis siis ikka, haarame härjal sarvist! Õnneks on kava suhteliselt loogiline, välja arvatud teise muusikalise lause vältel toimuv. Poole peal on tunne, et hing on kinni, kõik kehamahlad on välja väänatud, nägu vajaks renni ja on tunne, et lähen võtan külmikust ühe joogi krediiti. Maru! Meenuvad vanad head ajad, kui veel aktiivselt asjaga tegeletud sai. Jään trenniga väga rahule. Eilne trenn on selle kõrval suisa poisike.

Tagasi garderoobi suundudes kuulen jätkuvalt saagimist. Pärast karastavat dushshi hakkan end riietama. Järgmisel momendil väljub saunaruumist vilavil silmil töömees ja kõnnib sirgelt läbi garderoobi uksest välja. Olen suures hämmingus ja küsin naabritelt, et kas see on siin tavaline. Õnneks on ka nemad keeletud. Mõne hetke pärast saabub töömees objektile tagasi. Huvitav, millised on tema tänaöised unenäod?

Minu garderoobi naabriteks on piigad, kes tantsisid esimeses reas minu ees ja vestlevad esinemistest. Ilmselt on tegu tuntud tantsijatega lavalt. Pean enese hellituseks tõdema, et ega ma neile palju alla ei jäänud, arvestades sellega, et olin esimest korda.

Ilmselt on mul homme mõned lihased isegi valusad.