Eluveidrused

Lõpuks ometi on käes see päev, mil saan oma juuksurit külastada. Tegin seda viimati eelmise aasta oktoobris, enne kui ära kolisin. Vahepeal külastasin Iirimaal elades üht Kilkenny ilusalongi ja tagasi tulles ühe tuttava soovitatud juuksurit Narva maanteel, kuna minu juuksuril on väga pikad järjekorrad. Siiski ei mõista mind keegi teine paremini, kui minu enda "ihujuuksur".

Tooli istudes ütlen, et tahan loomulikumat blondi tooni, kui mul hetkel on ja lühikest lõikust nii, et kuklast saaks juukseotsi alt üles pöörata nagu kanapepul. Kolme tunni pärast peeglisse vaadates vaatab mulle vastu täiesti uue imagoga mina ja täpselt selline megryanlik soneg, nagu ma palusin. Super! Nüüd läheb veidi aega uue soengu käsitlema õppimiseks.

Muide, Kilkennys käib uue soengu saamine nii:
1. retseptsionist võtab kliendi vastu, paneb ootele, teatab juuksurile
2. keegi teine saadab kliendi toolile istuma ja paneb rätiku ümber kaela
3. kolmas piiga küsib kohvisoovi kohta
4. neljas piiga tuleb ja küsib, mis värvi juuksed olema peaksid
5. viies piiga tuleb küsib uuesti mis värvi juukseid ja millist lõikust klient soovib
6. saabub taas neljas piiga ja värvib kiirelt juuksed
7. sama piiga ka peseb juuksed. Kusjuures samal ajal kui klient istub pea kraanikaussi painutatult, käib mingi jubin toolis üles ja alla ning masseerib ja vibreerib
8. viies piiga lõikab kiirelt juuksed ning sätib need soengusse
9. retseptsionist esitab arve - 100 EUR
Kui päris aus olla, siis käis mul pärast kogu seda sagimist pea ringi. Mitu korda ma Eestis sama raha eest saaksin juuksuris käia, ma parem ei arvuta. Õnneks tehti mulle see kõik välja.