Eluveidrused

Reede õhtu Pirita kloostri müüride vahel katuse all A.Piazolla tango-ooperil "Maria de Buenos Aires". Olen ennast pannud veidi pidulikmalt riidesse, kui iga päev ja kannan loomulikult kontsakingi. Viimasest veast sain alles kohapeal aru. Ümber kloostri on ju muru ja väga konarlik kivitee. Lisaks sellele pidime ronima üles kõikuvatest treppidest et minna istuma sama kõikuvale reakonstruktsioonile kiikuvasse tooli.

Lava vasakus ääres on orkester, lava keskel linaekraan, mille ees paremas nurgas on hiiglaslik kokkulükatud Argentiina akordion. Kogu etendus on hispaania keeles. Lava kohal on subtiitrite masin, kus jookseb väga kehva fondiga paralleelselt eesti ja inglise keelne tõlge. Üldiselt peab valima välja ühe- kas lugeda või vaadata, kuna tekst on lavast liiga kõrgele asetatud.

Maria on tangosõltlasest prostituut, kelle "jalge ette mehed langevad nagu hiirelõksu" (väljavõte tekstist), kes etenduse esimeses pooles sureb ja teises pooles põrgus varjuna ekraanil eksisteerib. Tihti võrreldakse peategelast Jeesuse või isegi tema ema Maarjaga (Mary). Kõrvaltegelasteks on muuhulgas:
1. poeet, kes on ühtlasi ka maa-alune härjapõlvlane (goblin) kellel on mitmed marionetid, keda ta kontrollib.
2. Psühhoanalüütikute tsirkus.
Etenduse lõpus Maria sünnitab tütre.

Noppeid tekstist:
"Maria sündis sel päeval, kui Jumal oli purjus"
"Talle pandi pähe spinatist pärg"
"Ta imetas linasse mähitud saabast"
"Noored neiud kõnnivad tänaval teksade lõimed pingul"
"Loorberid küüslauguga"

Muusika on muidugi suurepärane ja sugereeriv. Võtan nüüd veidi aega maha, et läbi mõelda, mis tegelikult laval toimus.