esmaspäev, august 21, 2006

 

20.08.2006


Ärkan pühapäeva kohta veidi varem, kuna kl 11 on väljasõit Toila Promenaadile. Kui kell näitab 12.15 ja mulle järgi tuldud pole, otsustan muuta plaane ning helistan kahele kursaõele. Üks alles ärkas ja palub veidi aega mõtlemiseks. Teine pakub välja shoppamise plaani. Samal ajal pakub MSNis üks Rahvusmeeskoori kuldkõrisid välja idee külastada nende traditsioonilt lestfesti. Ei saa salata, et viimane neist on kõige köitvam idee. Lepime teise kursaõega kokku, et shoppame veidi ja siis läheme rongile. Enne rongi istumist tekivad meil aga lahkhelid tagasituleku aja suhtes, kuna ta peab õhtul veel veidi tööd tegema. Nii jõuangi kohale üksinda. Selleks ajaks on mul mobiilil 15 vastamata kõnet sellelt, kes lubas mind Toilasse sõidutada. Ma armastan täpsust ja lubadustest kinnipidamist. Kui seda ei ole, siis…kahju küll.

Lestfestile koguneb oma paarkümmend lauljat. Kui esimesed grillvorstid söödud hakkab mõnuga sadama. Müristab ja lööb välku. Kõik jooksevad kuhu saavad. Osad kasvuhoonesse, osad kuuri alla, osad kuuseheki alla. Mina taipasin ühte kätte kaasa võtta oma pooliku topsi veiniga ning kahvli, kuna see osutus defitsiidiks. Teise kätte aga pooliku pudeli veini – ei tea ju iial, kaua peab varjus seisma. Umbes veerand tundi hiljem ilm selgineb, päike tuleb välja ja vikerkaar kaardub üle taeva. Pidu jätkub. Ahju läheb ka esimene sats 15 kilost lestadest. Kusjuures tegemist on külmsuitsu ahjuga. Tuli tehakse kuhugi auku maa alla. Väga põnev. Tulemus on igal juhul kuldaväärt. Meenuvad vanad ajad, kui isale toodi tänutäheks suurte kottiga veel poolelus kalu koju kätte. Tavaliselt siis nädalavahetuseti isa ja naabrimees suitsutasid selle suure koguse omaehitatud ahjus ära. Milline lõhn levis üle korteri! Ema marineeris parimad kalad purkidesse ja viis keldrisse pidude ootele. Ega kala ise mulle ei maitsenudki, aga see kallerdis oli imehea.

Kõhud head ja paremat täis saab seltskond lõpuks ka omavahel jutelda. Hakkavad tekkima esimesed surematud ideed. Ilmselt parim neist on avada jazzklubi, kuna on olemas:
1. inimene, kes ütleb, et raha pole probleem
2. inimene, kes vastutab muusika eest
3. avara dekolteega piletimüüja
4. esimene külastaja.
Peaks ju toimima küll.

Ahjaa, vastasin lõpuks seitsmeteistkümnendale kõnele.

Comments: Postita kommentaar



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?