neljapäev, august 24, 2006

 

24.08.2006



Kuna organiseerisin tänaseks firmale teatriskäigu, siis otsustan juuksurist läbi käia, et oma juuksed tagant püsti saada. Sisenen esimesse lähimasse juuksurisalongi. Blond näitsik askeldab mu ümber erinevate föönidega, kammidega, vahtudega, lakkidega. Kui soeng valmis on, ütleb ta, et ülemised juuksed on võrreldes alumistega liiga lühikesed ja seetõttu ta EI SAA neid püsti ajada. Lahkun juuksurist maruvihasena ja 130 krooni võrra vaesemana. Kui kontorisse tagasi jõuan, küsin- kas näete mingit erinevust minu hommikuse ja praeguse soengu vahel. Erinevus jääb leidmata. Minu juuksur sai "kanapepu" tehtud ühe tavalise fööni ning kammiga.

Meie ekipaazh Tartusse väljub hõbehallis Hunday coupes sellise arvestusega, et jõuaks Shakespeare´s enne etendust kohvipausi teha. Autos ju veidi kitsas on, eriti kõrgusesse, aga saame hakkama. Authojuht on väga kindlakäeline noor naisterahvas, audiitor.

Minul ja mu sõbrannal, kes ka etendust vaatama tuli, on Shakespeare´s välja kujunenud oma tellimus-tatrajahu pannkoogid kaaviariga ning pits külma viina. Nii maiustame selle kallal ka seekord. Saali jõuame üsna viimasel minutil.

Muusikal Chess on G.Malviuse poolt üles ehitatud täiesti omanäoliselt. Läbipõimunud armulood toimuvad korraga kolmekordselt: muusikalis Chess, lava taga ning tegelasi kopeerivate tantsijate vahepalades. Ehk siis näitlejate isiklik elu on samades suhetes, mis nende tegelaskujude elu. Minule jätsid kõige südavama mulje tantsunumbrid, eelkõige just needsamad tegelasi immiteerivad. Teine väga hea leid oli USA versus Nõukogude Liit number, kus mõlemad pooled olid korraga laval ja esitasid vastava maa eripäraseid liigutusi. Küll ei saanud ma aru, miks nõukogude mehed vahepeal Sirtakit tantsisid. Lauljate poolelt oli mulle toredaks üllatuseks Lauri Liiv, kelle selge diktsioon ning tugev tenorihääl etenduse lõpus valju aplausi välja teenis. Gerli vokaalses headuses olin ma veendunud juba Cabare etendusel mõned aastad tagasi. Siiski ei meeldinud mulle tol korral teda vaadata. Gerlit ei ole õnnistatud lavaliselt hea väljanägemisega ehk tal on ülilühikesed jalad ja kui neid piisavalt mitte katta ei jäta see väga sümpaatset muljet. Chessis kandis ta tavalisi kleite ja seetõttu ei olnud see kõik nii häiriv. Halvaks üllatuseks osutus Janika Sillamaa, kes küll karmi venelanna karakteri väga eredalt välja tõi, kuid kelle hääl ei jõudnud saali ning sõnad ebaselgeks jäid. Lõppkokkuvõttes oli laval möllu ja tulevärki piisavalt, aga süzhee poolelt jäi kuidagi kokkupressitud mulje. Näiteks jäi see koht üsna hapraks, kus Anatoli otsustas Florence´i tshempionitiitli nimel maha jätta.

Pärast etendust läheme vastavatud Pierre Chocolaterie´sse. Väga kaunis koht stiilsete teenindajatega. Mina isiklikult naudin vaniljejäätist firma jõhvikamoosiga. Suurepärane valik.

Tunnikese pärast seisan kohviku uksel ning ootan kohmitsema jäänud sõbrannat, et taas auto poole suunduda. Meeleolu on pärast-teatriselt ülev ning hinges on õnnelik tunne. Äkki kuulen, kuidas kaks pubekat pöörduvad minu poole: "Õu kuule, sul tikke on vä?" Tunnen, nagu oleks mind minu muinasjutust välja kistud. Vihastan koledal kombel. Vastan üleolevalt: "Esiteks ma ei ole sulle mingi Õu ja teiseks mul ei ole tikke". Tüübid eemalduvad õlgukehitatades.

Tagasisõidul saame sõbrannaga auto tagapingil imetleda Eestimaist augustikuist tähistaevast. Äärmiselt kaunis vaatepilt. Sekka arutame firmasiseseid kuulujutte. Väga lõbus reis sai.

Comments: Postita kommentaar



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?