Eluveidrused

Ärkan hommikul veidi varem ja sean sammud ehitustarvete poodi, et osta segu ning makrofleksi. Esimeses poes on vaid 20kg kotid, teine pood on laupäeval suletud. Vahepeal käin suures meelehärmis Balti jaama turul ning ostan imemaitsvaid valgeid klaare ja maitserohelist. Lõpuks jõuan kolmandasse poodi, kust leian 5kg segupaki ja penofleksi. Muide, viimane erineb makrofeksist kehvema järelpaisumise poolest.

Järgnevad kokanduse tunnid, mille jooksul laon valmis küpsisetordi ning segan kokku kartulisalati, munavõi ja tursamaksasalati. Pärast seda koristan kiirelt korteri. Kell viis algavad hiirtetalgud. Saabuvad kuldsete kätega mehed. Tõmbame pliidi ja kraanikausi kapi seinast eemale. Uhh, mis jäle vaatepilt! Kahe ja poole aastaga kogunenud toidujäänused, praadimispritsmed ning hiirte junnid. Ajan mehed eemale ja asun laga koristama. Seejärel toimub hiireaugu täitmine. Algatuseks raputatakse mürki, seejärel lastakse penofleksi, siis raputatakse klaasikilde ning punniks peale segu. Peaks olema üsna kindel värk. Iseasi, kui hiired endiselt põranda all laamendama hakkavad. Siis peab ikka kassi võtma. Huvitav, kas jõuan lisaks enne kaktuse osta või mehele minna? Eelmisel aastal sain muide lõksuga kätte 14 hiirt. Külmavereline blond mõrtsukas.

Kui kapid jälle seina ääres tagasi, asume pidutsema. Umbes kell pool üks öösel tuleb geniaalne mõte minna Stroomi randa piknikule. Tellime takso, haaran kapist saunalina ja läheme. Nagu arvata oligi peavad seal piknikke mitmed lärmakad venelaste grupid. Leiame enesele vaiksema koha ja maandume liivale. Äärmiselt ilus vaatepilt. Läbi udu paistvad veest vastupeegelduvad linnatuled, tähistaevas, peegelsile meri. Laulame iseenese lõbustamiseks Valgret ja manustame kaasavõetud jooke. Kell pool neli hakkab siiski uni murdma ja peab mõtlema kojuminemisele.

Sügis võib nüüd minupoolest tulla. Puud on olemas ja hiirtele tõkked ehitatud.