Eluveidrused

Kohati tundun endale tegelasena, keda kunagi mängis Salme Reek etenduses Kummaline missis Savage, kes pidevalt rääkis, kuidas ta kõiki asju vihkab. Näiteks käib mulle närvidele kohmakas ning aeglane müüjaõpilane, kelle pärast ma bussist maha jään ja tööle hilinen. Samas oleme me kõik esimestel päevadel saamatud õpilased, kuid kannataja on lõpuks ikkagi klient. Äkki peaks avama õpipoe, nagu vanasti oli juuksuri õpikoda Pärnu mnt-l, kust võis küll saada enneolematuid soenguid, kuid see eest peaaegu tasuta. Lisaks kõigele klient teadis, kuhu ta läheb. Ebakvaliteetne teenindus ei olnud üllatuseks.

Siis käivad mulle närvidele mittekäituvad lapsed. Näiteks näen pealt, kuidas kenasse ülikonda riietatud papaa kõnnib lill peos koos lapsega tänaval. Laps elab ennast tema kõrval välja sellega, et ajab korduvalt pea kuklasse ja röögib Tarzani kombel. Ei, ta ei ole alaarenenud, on lihtsalt aktiivne ja emotsionaalne poiss. Papaa ei tee sellest väljagi. Ilmselt on see nende peres normaalne. Inimeste (eriti meeste) väljalülitumisvõime on kohati suisa hämmastav. Ilmselt teavad kõik situatsiooni, kus mees vaatab telekat ja naine püüab kümnel erineval meetodil mehe tähelepanu võita.

Veel vihkan ma empaatiavõimeta bussijuhte. Olen tihtipeale oma kontsade ja mitte eriti kaaluka kehaga tahtmatult pendeldanud ümber posti, jäljendades Browni liikumist. Sellistes situatsioonides tekib alati tahtmine panna bussijuht keset bussi seisma, ise rooli istuda ja talle kõik tagasi teha. Heaks näiteks on juhus lähiminevikust. Buss peatub Viru keskuse all terminalis. Inimesed sisenevad. Ühe ukse juures olev seltskond jääb veidi toppama, kuna seal on noor ema käruga. Ühel hetkel hakkab bussijuht signaali andma ja laseb pidurit närviliselt ning perioodiliselt lahti. Buss liigub väikeste vahedega edasi. Selgub, et valgusfoori roheline tuli hakkas plinkima ja juhi jaoks on eriti oluline kiirelt minema saada. Viimane siseneja jõuab vaevalt alumisele astmele, kui bussijuht sööstab kohalt. Uksed sulguvad sõidupealt. Nähtavasti peab olema rõõmus, et sellinegi tropp roolis on, sest targemad on läinud tasuvamale tööle.

Näiteid on kindlasti veel, lihtsalt hetkel ei meenu. Huvitav, kas minust on saanud väike vastik vanatüdruk või nõudlik klient?