Eluveidrused

Kui eile õhtul hilja koju jõudsin, oli korteris selline õhk, mis nõudis õdususe ja mugavuse tagamiseks kerget kütmist. See oli päris ehmatav arusaamine. Tähendab, et kütmise aeg ei ole enam kaugel.

Iseenesest on ju ilus kamina paistel telekat vaadata. Samas on kehva tõmbega kaminat kütta pigem kunsttükk kui lihtne ettevõtmine, eriti veel madalrõhkkonaga. Elektriküte sööb aga rahakotti augu. Keskkütte puudumise suurim miinus on temperatuuri koletu kõikumine kahe kütmise vahel. Talvel peab töölt koju tulles algatuseks toas mõned minutid kasukaga ja väga soojade toasussidega istuma, sest seinad ja põrand õhkavad jäisust.

Loobusin seekord siiski kütmisest, kuna olukord oli parandatav paksema tekiga. Põnev oleks statistika mõttes teada, millal ma eelmisel aastal esimest korda paksu tekiga magasin.

Muide, kuidas teie suhtuksite meesterahvasse, kes:
1. kannab lühikeseks jäänud pükse (võisid ka ostes juba kukekad olla)
2. kõnnib teie korteris välisjalatsites
3. plätrab terve õhtu. Mõttevahetust kui sellist, tekkida ei saa, kuna tal on nii palju iseendast ja oma coolidest sõpradest rääkida

Peab möönma, et normaalsete meeste tõug on väljasuremisohus. Palun kanda Punasesse raamatusse.