Eluveidrused

Kuna mul olulisi plaane pühapäeva veetmiseks pole tekkinud, siis lähen oma väikelaenu kulutama. Plaan on külastada Ülemiste kaubanduskeskust. Teatavasti ei sõida sinna hetkel tramme ja buss nr 2 sõidab kord tunnis. Aga kuna mul on tarvis külastada mõnd kauplust Tartu mnt-l, siis lõpptulemusena jalutan kesklinnast Sikupilli keskusesse ja sealt Ülemiste keskusesse. See on omaette elamus. Ega iga päev Tartu mnt-l keset autoteed probleemivabalt pühas vaikuses jalutada ei saa. Tegelikult on siiski üks väike probleem kruusatee ja minu kontsade vahelises konfliktis.

Pean ütlema, et kõikidest kaubanduskeskustest meeldib mulle kõige enam just Ülemiste oma, kuna seal müüakse teistsuguseid tootemarke kui mujal. Toredaks avastuseks on üks pesupood, kus müüakse vist Inglismaa tooteid. Sealsed proovikabiinid on kujundatud väikesteks buduaarideks roosa ukse, roosa tapeedi, suure ovaalse peegli ning üle põranda vaibaga. Lisaks ripub nagis hommikumantel, mida saad selga panna, et minna vahepeal müügisaali teisi numbreid või mudeleid tooma. Täitsa tore oleks ju poes hommikumantliga promeneerida. Mitte, et mulle roosa värv imponeeriks, aga üldmulje lõi väga mõnusa meeleolu.

Lahkun kaubanduskeskusest kahe kotitäie asjadega. Õnneks saabub buss nr 2 viie minuti pärast ja ma ei pea tagasi linna jalutama. Bussi oodates tuleb mulle idee, et tegelikult saab Balti jaamast Ülemistesse rongiga sõita.

Mul on kahju, et minu kõikvõimsal mobiilil ei ole peal spidomeetrit, et saaks jälgida kilometraazhi. Nimelt ma shoppasin kokku kuus tundi ja ilmselt käisin selle jooksul maha päris ilusa numbri kilomeetreid.