Eluveidrused

Ka täna saan ootamatult sõnumi, et pean õhtul tööle minema. Loomulikult on mul seljas kitsas kleit ja jalad on juba niigi paistes. Ühtlasi on mul plaan minna Domina hotelli viiendale juubelile firmat esindama. Seega pean tegema lühikese juubeli, kodust läbi lippama ja siis teisele tööle.

Hotellis pakutakse shampanjat ja peenemaid roogi, näidatakse hotellitube ja sauna. Valgel tiibklaveril mängitakse mõnusat improvisatsiooni. Mulle küll ei meeldi hotellide spetsiifiline pesumaja hais, aga eks see tähenda ju puhtust. Saunas me oleme saunanaistega juba korduvalt käinud. See on üks ilusamaid saunu ja mis põhiline, suure mullivanniga, kuhu peaaegu kõik naised korraga sisse ära mahuvad. Saan teada ka hea uudise, et firma soodustused laienevad töötajatelegi ning sauna tunnihind kujuneb niiviisi väga heaks. Kusjuures Ilmarise hotelli saun pidi olema veelgi ilusam, läbi kahe korruse ja kaminaruumiga. Vaja minna! Lõpetuseks söön tohutu vahukooretordi tüki ja lippan koju riideid vahetama.

Enne tunde saan kokku kingade müüjaga ja ostan omale lõppude lõpuks õpetaja kingad. Jumalikult mugavad. Ma olen kõik need kümme aastat jõhkralt piinelnud valede kingadega. Alguses on muidugi väga veider olla. Olen tunduvalt lühem ehk tantsuvõte on kuidagi kõrge. Kanda tuleb suurema amplituudiga maha panna ja seega kogu jalatehnika muutub teistsuguseks. Ladinat on eriti naljakas madalate kontsadega tantsida, aga eks harjutamine teeb meistriks.

All saalis on ka täna vastuvõtt. Pärast tunde viskame pilgu saali. Kelnerid tervitavad sõbramehelikult ja pakuvad seekord kaasa seda, mis eile puudu jäi- torti. Näed siis, armeenlased ei armasta vastupidiselt NATOle magusat.