Eluveidrused

Lähen reeglite kohaselt juuksuri juurde. Avastasin, et käisin juuksuris
04.10.2003
05.10.2004
05.10.2005 ja nüüd siis
06.10.2006.
Ütlesin juuksurile, et ühe värviga on igav ja siis ta juba läkski keemia laborisse. Sealt naases ta kahe potiga, millest ühes oli neoonoranzh ja teises kollane värv. Jäi vaid loota, et tulemus ei tule sama. Kahe ja poole tunni pärast vaatas mulle peeglist vastu sibulavärvi juustega naine. Tumepruunid triibud vaheldumisi blondidega ja juukseotsad püsti nii nagu peab. Jube harjumatu , aga vahelduseks käib küll. Peaasi, et ma nüüd vaid vanem välja ei paistaks.

Pärast seda lähen blogi kommentaaris pakutud kodulooma toitma. Vaene loomake alustas halaga niipea, kui ukse paotasin. Ilmselt oli tal palju asjatoimetusi teha olnud, millest kõigest ta nüüd jutustas. Siis näitas ta, kui väga tal pai vaja on, painutades kaela vastu maad ja libistades end seejärel mööda põrandat edasi. Söögikauss oli küll veel pooltäis, aga täidan selle igaks juhuks ära. Värsket vett panen ka. Seejärel kepsutab kass vannituppa ja vaatab mulle otse ilmel, et noh, mis passid, tule juba. Järgnen kiisule vannituppa. Tema hüppab kraanikaussi ja näitab, et keeraku ma juba ükskord ometi vesi lahti. Kui veejuga niriseb, proovib ta vett nii juua, et ise märjaks ei saaks. No ei õnnestu. Lõpptulemusena joob ta kraanikausi põhja tekkivast loigust nii, et vesi siriseb talle otse pähe. Janu kustutatud, siputab ükshaaval käppasid ja hüppab kausist välja. Väga elegantne loomake.

Õhtul tulevad mulle kaks sõbrannat külla. Plaan on alguses minu juures istuda ja kokteile nautida ning siis uut Panoraami kaema minna. Pidu lõpeb seal, kus algas. Kell pool kaks läheb iga roju oma koju. Vanadus, isegi pidutseda ei viitsi enam. Lähen oma uhke soenguga magama.