Eluveidrused

Kuna mul endal lapsi pole, siis ekspluateerin teiste lapsi. Mu ristitütar saab täna kolme aastaseks. Pidu!

Erinevas vanuses tegelased kogunevad Juku mängumaale- noorim vast 1,5a ja vanim on vanaema. Kõigil kamandatakse sisenedes jalatsid jalast. Tunnen ennast tõelise Carrie'na, kuna olin saapad sobitanud oma kostüümiga (või oli see vastupidi). Egas midagi, kaotan pool oma välimusest ja astun edasi. Selgub, et olin ka seeliku valikuga puusse pannud, kuna vanemad inimesed saaksid samuti köisi mööda turnida. Ju vist olen vales muinasjutus. Hoian ennast pigem söögituppa ja jutlen seal. Hämmastavalt hajub kogu laste kisa mänguruumi ära ja pea ei hakkagi valutama. Tüüpiliselt maiustavad söögilaua ääres vanemad inimesed, lastel on niigi põnev. Ju hakkavad ka kodus piimasuppi nõudma, nagu mina lapsena pärast sünnipäevi. Päeva tippsündmuseks on vast see, et suudame murda jää minu ja ühe naisterahva vahel ning suhtleme veidi. Nüüdseks on Jäämees juba kolmandatel jahimaadel ja mina ning too naisterahvas suhteliselt võrdses seisus. Tema erinevus minust on kaks last. Seega pääsesin mina kergemalt.

Eriti hämmastav on mägumaa taustamuusika. Meeldejäävamad olid Tanel Padar, Uno Loop ja Olav Ehala plaat. Aga kus on lastemuusika?

Kolme tunni pärast suundume sünnipäevalapse koju tordile. Õhtu naelaks kujuneb Furby. Päris lõbus vaatepilt- täiskasvanud inimene räägib mänguasjaga?! Üks meist ütleb, et tal läks see kahe nädalaga üle. Näis, kaua neil läheb. Mina suutsin Furby'st ootamatult armuavalduse välja võluda. Creepy.