Eluveidrused

Olen parasjagu tutvumas hotelliga L'Ermitage ja maiustamas sealsete hõrgutistega, kui heliseb mobiil. Kuna number on tundmatu, võtan kõne igaks juhuks vastu. Äkki kiire tööasi. Hääl telefonis küsib mind ees - ja perekonnanime pidi ja ütleb, et helistab tuletõrjest. ?!?!?! Mind tabab äng ja paanika ning küsin igaks juhuks üle, et kas ma kuulsin ikka õigesti. Noormees kordab rahulikult, et ta on tõesti tuletõrjest. Tema olla käinud mõni aeg tagasi meie majas ja näinud, et minu küttepuud on üldkasutatavas ruumis ehk koridoris, see on tuleohtlik materjal ja nii olla ei tohiks. Hakkan kõva häälega naerma, maja ikka ei põle. Püüan siis noormeest asjadega kurssi viia. Meie maja hoovis on tõepoolest kuurid. Kui ma oma küttepuud sinna viiksin, siis tassiksid lähimad alkohoolikud mu puud laiali. Noormees ütleb, et ta nägi ka seda, et kuurid on otsast isegi põlenud, kuid midagi pole teha, puud tuleb koridorist eemaldada ja soovitab mul need näiteks korterisse tõsta. ?!?!?! Ma saan aru, et tuletõrjeametnikul pole õrna aimugi, et mu korter on 25m2 suur ja ma mahun sinna üksigi üsna kesiselt ära, rääkimata siis 20 kotist puudest. Püüan noormehe soliidselt puu taha saata ja märku anda, et lollustega ma ei tegele. Ametnik jääb enesele kindlaks ja ütleb, et puid ei tohi viia ka pööningule ega keldrisse ja kui ma kuu aja jooksul neid ära ei korista, saan trahvi.

Olen keeletu. Miks ametnik üldse meie majas käis?

Püüan veid rahuneda, aga see ei õnnestu eriti. Helistan naabrile. Selgub, et minu alumine legendaarne mutike (loe blogi 12.09.2006) olla kaevanud ühe teise naabri peale, kuna see hoiab oma mööblit koridoris. Loomulikult tuldi kohe vaatama ja asjast keris välja suurejooneline jama.

Seejärel helistan majahaldajale ja uurin elu. Ka nemad on saanud tuletõrjelt kirjakese ja arvasid, et mina olen kogu asja taga. Selgitan kiirelt, et ma siiski ei kutsu iseendale jamasid kaela. Nemad ütlevad, et on saatnud mööbli koridoris hoidjale mitmeid kirju, kuid asjata. Korte jälle väidab, et pole kirju näinudki. Eelneva kogemuse taustal julgen väita, et mutike on kirjad enda kätte korjanud ja need läbi lugenud. Ilmselt unustas lihtsalt sinna tagasi panna, kust ta need võttis.

Lõpuks mõtlen välja, et ainus lahendus on puude ümber metallist kapp ehitada. Helistan iaks juhuks veel tuletõrjeonule üle, et raha lihtsalt tuulde ei loobiks. Onu vastab, et kui kapp on lukus ja naabritele jääb evakueerimiseks 90cm ruumi, võib kapi ehitada küll. Küsin veel ka seda, et kas koridoris suitsetamise eest ei saa travi teha. Vastus on, et vastava seaduse teeb iga maja ise. Ühesõnaga suitsetada puumaja üldkoridoris võib (purjus peaga), aga puid hoida ei tohi. Mul on vist isesüttivad puud?!

Juba teist korda lühikese aja jooksul pean enesele tunnistama, et ilma mehe abita on keeruline elu. Eriti kappide kokku monteerimisel. Nüüd on mu elus kaks muret lisaks:
1. Kust leida mees, kes ehitab kapi?
2. Kuidas ellimineerida ajukääbikust agar mutt?
(Lähed Lapi targa juurde, küsid seemneid, paned mulda, kasvab põõsas, võtad viljad, kasvatad kaks aastat, jahvatad pulbriks, mätsid sellest tableti, selle paned talle ukse taha matile.
Kui nüüd vanamutt tuleb ja kummardub, et vaadata mis asi see seal mati peal on, siis äsad kirvega pähe)