Eluveidrused

Järg blogile 20.08.2006 ja 31.08.2006
Hr Kukepüks on mulle tänaseks kuu aega järjest kangekaelselt helistanud ja mina pole jäärapäiselt vastanud. Milleks raisata aega inimesele, kes on ebasümpaatne. Siiski saab täna mõõt täis.
Saadan sõnumi: "Ära palun helista mulle enam. "
Tema vastab "Mis juhtus?" Tähendab, talle pole kordagi pähe tulnud, et ma teda eiran?! Mõtlen hetkeks minna filosoofiliseks ja vastata "Sümpaatia versus antipaatia", kuid saan aru, et antud tüübile on vaja ikka puust ja punaseks.
Saadan uue teate: "Midagi ei juhtunud. Sellest ei tule lihtsalt midagi välja"
Tema küsib: "Millest?" Kas tõesti vastab müüt kehakultuuri lõpetanute kohta tõele?
Vastan: "Suhtlemisest muidugi, millest siis veel. Võiksid ju sellest isegi aru saada, kui pole sulle kuua ega vastanud"
Tema jätkab: "Saan aru, et oled omale kurja mehe leidnud. Selge, suhtleme siis tööalaselt, välja ei kutsu". Miks me peaksime tööalaselt suhtlema??? Ja kas tõesti vaid kuri mees saab olla eiramise põhjuseks?? Äärmiselt lühinägelik
Vastan: "Ei, mul ei ole kurja meest, mul on isiklik arvamus!"

Mõni võib ikka uskumatult enesekindel ja ilma analüüsivõimeta olla.