Eluveidrused

Kolme õe hotell kutsus mind jõuluõhtusöögile. Algatuseks pakutakse ilmselt parimat glöggi, mida ma siiani maitsnud olen. Võimalik, et selle teeb eriti heaks just pähklilisand. Seejärel palutakse kõik piano sviiti jõululaule laulma. Eelnavalt jagatakse kätte laulusõnad. Klaveri ümber ootab meid trio-meeslaulja, meespianist ning vanadaam. Peab ütlema, et eelkõige pälvib tähelepanu vanadaam, aastates 80 või ka 90, ja paneb tööle fantaasia, et mis võiks küll olla tema roll. Aeg annab arutust. Algatuseks laulab meeslaulja meile pianisti saatel Ave Maria. Vandaam lajatab keset laulu oma noodid lahtisele kalverile. Altpoolt taob pianist haamrikesi vastu metalseid keeli, pealtpoolt katab paberleht. Järgmiseks lauluks sätib vanadaam end klaveri taha mugavamalt istuma. Meeslaulja juhatab sisse pala ja selgub, et daam peab hoopiski laulma hakkama. Ühtlasi selgub ka, et naisterahvas on meeslaulja kunagine õpetaja ning endise aegade võluv operetitäht ja ime on, et ta täna siin on, eriti seetõttu, et õhtuti ta väga väljas ei käigi. Daam kargab kui nõelast torgatud ja vallandab metsiku kilke, kui kuuleb, et peab klaverimängu asemel hoopiski laulma hakkama. Järgneb väriseva väsinud sopranihäälega esitatud Oh kuusepuu. Püüame kõik laululehtedelt kaasa laulda nii, et solisti häält ei kuula. Siiski unustab solist ühe korduse ja võtab hingematvalt kõrgemaid noote kohas, kus vaja pole. Järgmine number on meeste poolt esitatud Silent Night. Laulu ajal püüab meessolist ligineda ümber klaveri daamile, kuid ajab klaverile paigutatud öökapilambi kolinal ümber, mille peale kostub juba tutavlik kiljatus. Lamp enam tööle ei hakkagi. Järgmise pala „White Christmas” saadab klaveril daam. Klaveritöötlus edeneb laulmisest tunduvalt paremini. Kui juba kord istuma sai, siis võetakse kohe järgmisena välja kollaseks tõmbunud ja sajast kohast lapitud noot. Kostub prantsuse keelne teos, mis lõpeb mängija zhestidega, kes on harjunud, et enne lõppu hakkavad kostuma ovatsioonid. Harali jäetud käed langetuvad ja pea vajub kuklasse, kui hea töö sooritanud pianistil. Edasi vahetub pianist ja võetakse ette järjekorde jõululaul. Klaverimängija satub hoogu ja mängib ühe salmi võrra valesti. Täpselt sama kordub ka lõpujõululaulu ajal. Siiski on päris viimaseks palaks jäetud rosin, kus vanavanaema kõõrutab koos meeslauljaga duetti, püüdes samal ajal ka veidi jalga keerutada. Kahjuks on kardinad ette tõmmatud ja muuseas piinlikkusest välja vaadata ei õnnestu. Miks küll vanainimesed ei oska õigel ajal koju sukka kuduma jääda. Hale plagiaat ja läbiproovimata haltuura meeste poolt.

Järgneb meeldiv kolmekäiguline jõuluõhtusöök, üllatuste loosimine, majaeksursioon ja kingitus igale tulnule. Väga armas maja, väga armas noor ja pühendunud kollektiiv.