Eluveidrused

Laval on Bonzo ja Tõun, Eesti oma Apokalyptica ehk C-Jam ning veel mõned muusikud. Tõden taas, et Bonzol on kirjeldamatu hääl. Ma ei tea, kas see tuleb tal loomulikult või näeb ta selle kõige nimel suurt vaeva näiteks pikema hääle lahtilaulmisega. Aga sellise mehe kere seest ei kujutaks teistsugust häält ettegi. Meenub siinkohal kunagine meeskoori laulja, kes oli nii suur, et kartsin, et ta istub kontserdisaali tooli katki, aga milline bass tema seest kostus...

Kava on ilmselt orienteeritud Bonzo eakaaslastele ja vanematele. Sest just neil (meil) on vaja kuulda kahjuks juba üht võimast mälestuslaulu isale, mõnd vene keelset laulu lapsepõlvest, laulu, kus mainitakse imemaitsvat Leningradi küpsist ning laulu Eestimaast, kus on ilus elada. Mul on hea meel, et ei juhtunud kuulma seda kava siis, kui olin Iirimaalt koju käimas, sest sel juhul oleks nutulörin kogu kontserdi ära rikkunud.

Ühtlasi taban end mõttelt, et nii nagu meeskoori tämbritest on vahvamad semud just basside hulgas, tunduvad saksofonistid väga edumeelsed ja ägedad seltsilised olema.