Eluveidrused

Uusaastalubadused…

Ma pole siiani aru saanud, miks inimesed end petavad, andes enestele kõikvõimalikke pühalikke lubadusi. Tegelikult ma ei mõista, miks peaksid inimesed just 01.jaanuaril paremateks saama. Miks ei võiks seda teha näiteks 16.mail? Mis vahet seal on? Pealegi ei suuda keegi nagunii oma lubadusi täita. Sestap mina ei ole enesele mingeid lubadusi andnud ega anna ka. Ma olen nõrk olend, kõigest inimene, nagunii murdun. Üleüldsegi, ma ei tea enesel ühtegi halba harjumust olema.

Sama asi on ka ennustamistega. Lasta endale ennustada, et su lähedane jääb varsti rängalt haigeks või, et kahe kuu pärast kohtud printsiga? Parem elan teadmatuses ja olen üllatustele avatud. Ükskord ju ikka hea üllatus ka tuleb. Aga selle üle on mul küll hea meel, et alates selle aasta juunist enam avalikes kohtades suitsetada ei tohi. Vähemalt on midagigi oodata. Lõpeb ükskord see aluspesu tuulutamine ja silmade punetus pärast baaris käiku.

Aga üks asi on ka veel kolmandalgi päeval raske. No ei tule töömeeleolu peale. Teagi, mis endaga teha…