Eluveidrused

Vaatasin eile „enneolematut galat” estraadimuusika auhindade kättejagamisest. Saade pani mind sügavalt mõtlema ja vaatasin sõnastikust järgi, mida see sõna gala siis ikkagi tähendab:

Gala- (eriti) pidulik sündmus, nt galaetendus; aj 17.-18 saj õukonnapidu; vastav peoriietus.

Noh, ok, kui võtta arvesse, et tegu on siiski autasustamisega, on tegu ju iseenesest piduliku üritusega. Naissaatejuht oli ju ka üsna pidulikult riietatud. Aga…Kui ajaloolisest eriti peenest õukonnapeost on välja kasvanud üritus, kus avapala (vähemalt ülekandes) algab sõnadega: sa pane mulle taha! Lisaks saate käigus lendu lastud persed ja muud krõbedamad. Publikuks eranditult pubekad, ütleme alates 9 aastastest, kellest mõni veel usub jõuluvana olemasolusse. See kõik tekitab minus liiga palju küsimärke. Lehed aga pasundavad hoopiski klassikalise muusika kontserdi ja eliitalkoholi maale toova firma ühistööst, mis pidavat olema puhas alkoholi propaganda. Mille propaganda siis see saade oli?? Ilmselt ma ei pea seletama, miks mulle ei meeldi hipp-hopp või räpp. Muide, kas keegi oskab mulle ära seletada mis vahe neil kahel muusikastiilil on? Kas on tegu sama sündroomiga, mis opereti ja muusikali vahel?

Veel mõtlesin ma nende täiskasvanud inimeste peale, kes poplauludele sõnu kirjutavad. No, et millises staadiumis või kainuseastmes nad neid sõnu kirjutavad. Ma vaataks seda protsessi hea meelega pealt, kui saaks.

Ilmselt ma kõlasin nüüd kui vana kibestunud pedagoog, aga andke andeks, mulle see värk ei istu ja pedagoogi haridus on mul ka.