Eluveidrused

Täna on minu juhendatava seltskonnatantsu grupi 1/8 tund. Viimati viisin üksinda tundi läbi 1998 ja sedagi lastele. Olen pabinas juba reede õhtust saadik. Ei lähe välja, puhkan ja otsin internetist materjali. See osutub päris lõbusaks ettevõtmiseks. Muuhulgas saan teada, et :
Sambale on iseloomulik vertikaalne vetrumine ehk bounce. Vabandust, aga milline on horisontaalne vetrumine? Proovige põlvi kõverada ja sirutada ilma, et te üles alla ei liiguks. No saab, tagumik uppis, aga on see siis esteetiline?
Cha cha cha Rõhk: Rõhutatud esimene osa (esimene pikk samm). Eee...Rõhk saab olla teatud muusikalistel löökidel. Milline esimene osa millest? Miks peaks tegema pika esimese sammu ja millal?
Jive Rõhk : Väga sünkopeeritud rütm, koos aktsendiga taktil 2 ja 4. Taktil? Või siiski löögil?
Viini valss. Iseloom: Viini valsi ilu seisneb järjepidevas keerlemises ning vasakule ja paremale pöörlemises. Minu teada on keerlemine ja pöörlemine sünonüümid.
Võistlustantsu tangos astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Päris lõbus vaatepilt oleks, kui kõik tangotantsijad tantsiks jalad ees.
Veel saame teada, et ühes Tallinna koolis õpetatakse seltskonnatantse, mille õppekava on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumis. Ma olen üsna kindel, et härrased ja prouased Haridusministeeriumist ei tea isegi seda, mis on ladina ja standardtantsude vahe. Miks seda programmi pole kinnitatud Eesti Tantsuõpetajate Liidus?

Pärast nende teadmiste saamist valin välja ja märgin ülesse lugude järjekorra, puhastan kingad, kirjutan valmis avakõne. Grupis on ligi 20 paari. Kaks neist selgub, on lootusetud juhtumid. Isegi ruudud valmistavad raskusi. Ehk suudame teineteise seltsis siiski lõpuni vastu pidada. Ülejäänud võtavad asja lennult ja vehivad innukalt tantsida. Nagu päris. Tunni lõpus avastan ehmatusega, et kaks tantsu on veel läbi võtmata. Egas midagi, järgmine kord tempot juurde. Kartsin koguaeg, et jõuan materjali liiga kiiresti läbi võtta ja sattusin seetõttu õpetamisest vaimustusse.

Kui tund läbi on, tunnen, kuidas pinge kaob ja väsimus trügib ligi. Rongi ootamise ajal helistab ema ja teatab, et kahe tunni pärast on Pärnus orkaan kuni 35m/s, mis hetkel möllab Rootsis. Veetase tõuseb 2m. Püüan teda lohutada, et kui kaks aastat tagasi jäi vesi täpselt üks tänavavahe enne ema maja seisma, siis ega seekord ka hullu ei juhtu.

Veidi aega hiljem tuleb mu parim sõbranna laevalt Romantika MSNi, kes on tagasiteel Rootsi suusareisilt. LAEV VÄLJUS vaatamata orkaani hoiatusele?! Neli mu väga head sõpra pardal, lisaks ka mu ristilaps...

Üks jama lõpeb teine algab. Järgmise menumultika nimi on näiteks Veeaeg või siis Kuidas troopika Eestisse jõudis.

# posted by Alemana @ 21:10