Eluveidrused

Tellisin endale eile õhtul täna hommikuks takso, et ei peaks suurte kottidega rahvast umbselt täis bussis trügima. Lähen kokkulepitud ajal oma kandamitega õue ootama. Takso on tavaliselt isegi veidi varem kohal, kuid nüüd pole paar minutit hiljemgi. Helistan igaks juhuks ja kontrollin, et kas kõik toimib. Toimib. Ootan veel. Ikka ei midagi. Juba 15 minutit oodatud. Helistan ja küsin, et kui kaua see takso siis tuleb. Selgub, et linnas on jubedasd ummikud öösel mahasadanud lume tõttu. Vihastan rämedalt, sest pidin juba viis minutit tagasi kohal olema. Ütlen taksofirmale, et jalutan bussipeatusse, kui takso jõuab, tulgu sinna. Loomulikult jõudis rahvast täis buss enne ja ma sisenen sellesse nagu Ita Ever Igihaljas shows (stseen kuidas I.Ever sammub trepist üles umbes kuus kilekotti käes, pojale külla) ja võtan enda alla umbes kolme inimese koha. Mingiks hetkeks pean vabastama ühe käe (hoides hammastega bussi torust) et helistada ja öelda, et taksot pole enam vaja. Selleks ajaks on takso tähtajast möödas 25 minutit. Hea, et plaanisin kohale minna algselt poolteist tundi varem, nüüd siis jõudsin tund varem.

Meie koolituse vastasruumis toimub IT turva alane koolitus. Kuna seisan oma osalejate registreerimise ajal koridoris näen kogu seda kampa, kes vastasruumi sisse voolab. Püüan end kuidagigi taltsutada, et päris avalikult itsitama ei hakkaks. Enamike kered on vormist väljas, sellised vedelad ja ümmargused. Nad on oma parimad ruudulised flanellsärgid kapist välja otsinud, kuna tegu on ikkagi veidi pidulikuma üritusega. Pluus on viisakalt teksapüksi sisse topitud, rihmaga kinni tõmmatud ja siis vöökohalt veits puhvi aetud (ehe 80-ndad). Juuksed on kammitud üle pea ja siis mingi läikiva võidega üle lakutud (ma väga loodan, et see oli spets võie, mitte mustus). Lõpetuseks õnnestub mul ära näha ka nahkvestis, vuntisega keskealise itimehe. Ma igaks juhuks ei kujuta parem ette, milline lebra seal ruumis pärast on…

# posted by Alemana @ 16:56