Eluveidrused

Tänaseks on mul vesi tagasi täpselt üks nädal ja üks päev. Käes on aeg uueks jamaks. Minu wc pott ei suuda vett loputuskastis kinni hoida. Sama jama oli kord suvel. Siis oli vee väljumisaugu ja sulgemisklapi vahele miski kumm (nägi välja nagu katkine lokirulli kumm) läinud. Seega käärisin käised üles ja pistis oma väikese käekese küünarnukini jääkülma vette, sobrasin oma pikkade lakitud küüntega klapi ja augu vahel, aga näppu ei jäänud midagi. Lisaks sellele jamale on loputuskasti sees olev kaadervärk paigast nihkunud. Nupp ei istu enam oma endisesse pessa tagasi, vaid loksub tühjal kohal. Vee tõmbamiseks pean eemaldama nupu, seejärel kaane ja seda sisemist kaadervärki kergitama. Seega on kogu kempsus käimise protseduur väga tülikas ja üsna aega nõudev. Sest pärast kaadervärgi tõmbamist pean ma veenduma, et vesi ikka pärast seisma ka jääks ning kaane ja nupu tagasi panema. Ega vesi päris seisma ei jäägi. Kui ma korteri soetasin, ütles müüja küll, et ta ostis väga odava poti, aga ma ei arvanud, et odavus kõiki neid jamasid tähendama peaks.

Lõbusamaks küljeks on see, et käisime Itaalias elavale kolleegile Eesti asju ostmas ja saatmas. Ta pani kõik kenasti kirja, mida ta sooviks ja meie täitsime tema soovid. Kogu see kaup nägi täpselt selline välja, mida üks väliseestlane tahta võiks. Pealegi sain ma oma ekskolleegist ülihästi aru, sest oli väga palju asju, millest mina omal ajal puudust tundsin. Kui olime paki teele saatnud, tuli umbes neli tundi hiljem meelde, et kõige tähtsam jäi ostmata-hernesupp. Ekskolleeg tahtis ju vastlaid pidada. Kohutav jama. Ainus lohutus on see, et klaaspurk ei ole kõige kindlam pakisisu. Ehk ta vabandab meid?! Parandame oma vea järgmine kord.