Eluveidrused

Olen vahepeal hoogsalt tegelenud projektiga „Auto”. Algatuseks tegin selgeks, kas saan soetada tutika auto või kasutatud auto. See dilemma lahenes kiirelt, jääb kasutatud auto variant. Kuumakse poole väiksem. No ja kui mõnu jupp läbi läheb, siis vast ikka ei maksa lõppkokkuvõttes sama palju, kui uue auto kuumakse oleks. Mõistlik oleks muidugi profülaktika mõttes paar korda aastas remonditöökojas käia. Mul on küll mõned ebameeldivad mälestused tunkedes flirtivatest mutrivilludest, aga ehk elab üle. Järgnes Auto24 põhjalik analüüs. Peamisteks detailideks panin otsingus, et oleks konditsioneer ja et ei maksaks miljon. Meie suved on viimasel ajal põrutavalt kuumad olnud, ehk on ka järgmised paar. Tegin analüüsiks ägeda Exceli tabeli. Kõigel sellel hoiab silma peal mu kolleeg-autofriik. Ma küll sõimasin teda autopedeks, aga ta arvas, et ta on siiski autofriik, kuna ta autod ei ole piinlikult puhtad ja meeletult tuunitud. Sain ka mõistete erinevuse teada. Tänaseks olen saanud pangalt laenu osas positiivse vastuse, kuid autot veel välja valinud ei ole. Jätsin ka Exceli täitmise pooleli, kuna selleks ajaks, kui ma ükskord autoparki uudistama minna saan, on pooled autod juba müüdud ja uued analüüsimata asemel. Ehk saan järgmisel nädalal siiski valima ka minna. Ägedam tunne on ju minna 500-liste pakiga vehkima, kui et olla teadmatuses, kas laenu üldse saab.

Jätan siinkohal kirjeldamata minu ema emotsioonid, mis tekkisid, kui ma tegin talle teatavaks uue laenu võtmise fakti. Kostus taaskord kurikuulus lause-saa ka nii vanaks kui mina.

Täna õhtul teen naistele saunas välja.