Eluveidrused

Esimene pikem reis mu autoga. Väljasõit Haapsallu. Ilm on väga ilus. Päike paistab, külma on mõned pügalad alla -10C. Lumi sillerdab. Kõik oleks kaunis, kui mu autol oleks siselagi ja sinna külge kinnitatavad päikesevarjud juba olemas. Antud hetkel toimub mõrv minu silmadele. Taipan õnneks soovituste kohaselt päikeseprillid ühes haarata.

Paigutame ennast Fra Mare hotelli. Uksel võtab meid vastu haigla lõhn. Toas on veel kentsakam hais. Pakun, et pärast mitmete külaliste magamist polnud näiteks akent paotatud ja kogu see lebra oli riiete külge jäänud.

Läheme õhtust sööma. Maandume tervisekeskuse Laine hiiglaslikus restoranis. Meid võtab vastu toimetava kelneri kulmukergitus ja lause, et tunni pärast algab varietee, siis peate pileti ostma või ära minema. Ilmselt klientide puudust neil pole, et ülbata saab. Hetkel on saal küll täiesti tühi. Valime praed, mis maksavad üllatavalt vähe. Hautatud lammas 120 kr, pardirind lehttaignas 140 kr. Meid teenindav ettekandja haiseb tubaka järele ja ta häälest kostub igipõlise suitsetajanna kärin. Lisaks kõigele lööb ta arve kokku, vaatamata meie vastupidisele soovile. Vabanduseks ütleb, et näe, automaatselt läks. Pärast keeldub summat kaheks löömast, et kahe kaardiga maksta saaks. Ühele poole meid on kaetud laud romantikapektile. Ehk laual on lisaks roos ja küünal. Kõik. Veider. Teisele poole meid on vahepeal maandunud vanaisa sünnipäev. Eakamad naised on öösel rullidega maganud ja end piduks üles vurfinud. Lapselapsed ka kenasti kaasa võetud, kes mööda restorani ringi tuisata saavad. Valjuhäälne kõiketeadja lokkidega tädi juhatab vägesid nii, et kogu restoran saab teada, kes kelle sugulane on ja kuhu keegi istuma peab ja mis toidu võiks uuesti üles soojendada. Nagu oleks Metsapoole rahvamajja sugulaste pulma sattunud. Bänd laseb kõlada esimestel nootidel ja põrand valgub tantsupaare täis. Tantsuvõttest näha, et enamus on soomlased. Lisaks kõigele vehivad nad olenemata rütmist vaid foksi tantsida, isegi valsi ajal. Pääseme napilt varieteest. Siledad poisid kompsudega juba saabuvad.

Kuna meil on veini kaasa võetud, kuid avaja koju ununenud, otsustame punnivinna hankida. Käime läbi kolm poodi ja ühe bensiinijaama, avajat ei saa. Huvitav, millega haapsalulased omi veine avavad, kah kruvikeerajaga nagu mina kunagi või. Kahjuks pole meil hetkel isegi seda kruvikeerajat.

Otsustame magustoidu süüa Fra Mares, kuna adminn oli meile teatanud, et õhtul on restoranis bänd ja saab tantsida. Magustoit maitseb hää, kuid bänd taas Metsapoole sugulaste pulmast. Kauboimütsidega kaunistatud pillimeesteks on naine, kes klimberdab sünti ning mees, kes näpib kitarri ja laulab. Kõik on väga masinilik ja absoluutselt emotsioonivaba. Laulud kirjeldavad noorte tüdrukute põksuvaid südameid, kuid lauljamehe nägu on kui matustel. Sound on nagu tuleks muusika läbi rätiku. Mõned tantsivad. Siis tuleb bändil shnapsi paus. Juba laulude ajal kõnnib saalis tähtsa näoga eakas, suure kuldse klotseri, habeme ning hobusesabasse seatud juustega mees. Mõtlen omaette, et ilmselt tal on jäänud pubekaeas mõned trikid tegemata, et ikka veel selline välja nägema peab. Kui moosekantide puhkepaus läbi saab, öeldakse, et nüüd esitatakse üks saksa keelne laul. Toosama kentsakas mees haarab mikri ja kukub laulma?! Kas algatati salajane karaoke? Laul esitatud küsib ta kitarristilt: „Noh, kuidas tuli?” ning laulab kaks laulu veel. Põgeneme. Kelner püüab küll vabandada, et homme on parem programm, täna mingid kohalikud teevad isetegevust. Õnneks avas ta meile vähemalt veinipudeli. Läheme tuppa Eesti mängu mängima. Mäng osutus õhtu parimaks meelelahutuseks. Näiteks suutsin väsinuna tekitada järgneva segaduse: Teema ajalugu. Loen automaatselt looduse küsimuse, milleks on-kes on käbikuningas? Ja jään vastust ootama. Kuna sõna kuningas oli küsimuses sees, siis ma ei saanud esimese hetkega arugi, et midagi viltu on. Kui me kõik hingetuna ja pisarates väänlesime, tuli ka vastus-Karl Gustav.

Lepime kokku, et tõuseme kell 7 ja läheme Thalasso poolele ujuma. Ärkame napilt kell pool üheksa, sööme ja sõidame linna, kuna üks meist peab Vabariigi sünnipäeval esinema.Kodus avastan, et olen ujukate ülemise otsa maha unustanud. Hea, et ujuma ei jõudnud.

Tõdeme taas, et teeninduse tase Tallinna ja muude kohta vahel on üüratu.