Eluveidrused

Yamato trummide kontsert. Saku Suurhall on vaid pooltäis. Riietehoid maksab 10kr ja saal on külm. Valime endale paremad kohad ja seame end nii mugavalt, kui plastmasstoolidel võimalik, sisse.

Laval on üks inimesesuurune trumm ja mitmeid väiksemaid. Algatuseks põrutabki too suur trumm mõned paugud, siis kargavad väiksemate tagant välja pisikesed tohutute musklitega jaapanlased ja kukuvad mässama. Kollast tõugu inimesed on ikka tõesti lühikesed. Ma olen kindel, et mitte ükski teine rahvus ei suuda nii robotlikult sünkroonis liigutusi teha. Nagu marionetid, kellede käsi liigutatakse üles pea kohale hoo võtmiseks ja siis alla trummile lajatamiseks. Kusjuures mulle tundub, et kõikide käed on ka ühepikkused või on siis pulgad vastavalt käte pikusele lõigatud, et kui nad käed üles tõstavad on kõik pulkade otsad ühel kõrgusel. Trummide suurus varieerub umbes sellisest, mis kahe peo peale ära mahub kuni hiiglaslikuni, mille ümber oma 6-7 jaapanlast käed laiali ringi moodustada saaks. Vahepeal kasutatakse ka mingeid tillukesi taldrikuid, mida üksteise vastu hõõrutakse, tambitakse, krutitakse. Trummide tagumiseks kasutatakse kahte tavalist pulka, kahte plastmassilaadset punast pulka, ühte suurt tavalist nuia ja nuie, mis meenutavad põrandapesu moppe. Need viimased on mu lemmikud, sellega virutades kostub eriti madal tümakas. Trummarid ise on aga meeletu vastupidavusega. Kontserdi teine pool algab numbriga, kus tegelased taovad erinevaid trumme nii, et vaatamine võtab hingetuks ja mõtlen, et siit vist lähebki inimvõimete piir. Aga üllatus, üllatus. Tüübid kargavad õhku, hüüatavad "Hjäk" ja teevad seda kõike veel kaks korda kiiremini. Silme eest läheb kirjuks. Vahepeal võtab üks jaapanlane aja maha ja ütleb laia naeratusega: „Tere!”

Publik on esinejatel show algusest saadik peos. Meiega mängitakse samuti kui trummidega, pannes kõiki korraga plaksutama erinevaid rütme. Võrreldes KODO trummidega on kontsert showlisem ja kommertslikum. Aga võimas ikkagi.

Kontserdil saan väga täpselt aru, mida tähendab, et muusika puudutab su hinge. Ei, mitte romantiliselt. Füüsiliselt.