Eluveidrused

Viimane nädal on minu elus üks produktiivsemaid olnud. No mitte just kõige, aga siiski.
Esiteks kirjutasin autolaenu lepingule välja
Teiseks broneerisin järgmiseks nädalavahetuseks hotellitoad Haapsalus
Kolmandaks broneerisin sünnipäeva pidamise koha
Neljandaks täitsin ära tuludeklaratsiooni.
Viiendaks käisin silmaarstil, et prillid, mis juba kuu aega ebameeldivalt ninale suruvad jättes sinna punased plekid, nurka visata ja läätsedega käima hakata. Prillide painutamine kolm korda pole aidanud ja permanentsetest punastest plekkidest oma näol pole ma ka huvitatud.
Kuuendaks käisin kahte autot vaatamas. Mõlemad ühte marki, hinnavahe 5000kr. Autode vahe päris korralik. Lisaks oli odavamas autos kunagi suitsetatud-väkk!
Seitsmendaks langetasin raske otsuse ja ostsin auto ära. Käisin vormistasin oma esimese auto ning liikluskindlustuse elus! Tegelikult olen ma praegu oma autofriigist kolleegi vastu ebaõiglane. Tema tegi siiski kogu lavataguse töö, minule jäi projekti ebameeldivam osa-raha letti ning allkirjad alla panna. Tegelikult oli üks ebameeldiv seik veel. Müüja palus end tööle tagasi sõidutada. Sõidu ajal võttis müüjast vene noormees kohmitsedes, kuid vaikides kotist välja noa...eemaldas esi-ja külgakna vahelt pika vidina ning lõikas selle alt välja tükikese riiet. Seejärel paigaldas pika vidina oma kohale tagasi. Siis mulle meenus küll, et tal oli vaja riidevärvi näidist uue siselae tekitamiseks. Ma ei hakka parem kirjeldama, mitu stsenaariumit mul samal ajal silme eest läbi jooksis.
Kaheksandaks sain omale lõpuks metallkasti puuriida ümber (loe blogi 17.10.2006). Muidugi, kui nüüd naaberjoodikud ja nende sõbrad otsustavad jälle ennast koridori põrandale pikali visata ja näiteks minu kasti nurka riivata, võivad nad vägagi haiget saada, sest metallkasti nurgad on teatavasti teravad. Joogu siis vähem, mis ma oskan öelda.
Üheksandaks ostsin omale autodokumentide kaaned, lumekaabitsa ning aknapesuvedeliku (huvitav millisest august seda sisse valama peaks?). Auto soetamisel lihtsalt kaasneb huvitavaid lisaprobleeme.

Nüüd siis olen jällegi sammu võrra iseseisvam. Mul on oma elamine ja oma auto. Sõidan kuhu tahan ja vean, mida tahan. Enam ei saagi lasta meestel ennast abistada. Samas, kui auto peaks otsad andma, siis ilma meeste abita jällegi ei saa. Põhiprobleem on hetkel parkimiskoha saamine. Maja ümber on vahepeal (mu isa endine auto, mida ma kasutasin, lahkus siit ilmast 2005 sügisel) väga palju autosid siginenud. Unega on ka probleeme. Kardan. Üks auto ju varastati mul siit maja eest ära. Ilmselt varsti läheb hirm väiksemaks ja uni saab oma endise magususe. Esimene suurprojekt autoga on mu kunagi kriitvalge olnud vaiba keemilisse vedamine. Teine projekt on oma garderoobi ümberhindamine ehk pikad mantlid out ja lühikesed jakid in. Kolmandaks võiksin juba osata sujuvalt teatud seadmete vajutamise kombinatsiooni sooritada, mis auto käivitab. Nimetagem seda vargavastaseks seadeks. Esialgu on veel keeruline. Eriti, kui valgusfoori all auto välja suretada. Samas, kui seda suretamist piisavalt kaua praktiseerida, peaks ju ka kombinatsioon selgemaks saama.