kolmapäev, märts 21, 2007
16-18.03.2007
Täna algavad siis kurikuulsad talvepäevad.
Pooled sõidavad bussiga kohale, pooled oma autodega. Buss raputab kohutavalt, eriti rataste kohal. Pärast mõnda koksi ei olnud raputamine heaolutundele enam kõige meeldivam ja ma ei suutnud kohalejõudmist kuidagi ära oodata. Lisaks pidid mehed, kes õlut tarbisid, ilmselt mõned korrad rohkem peatusi nõudma kui tavaliselt. Kohati tundub, et Eesti on ikka suur.
Jõuame kohale pimedas. Meie ees väljub veega kaetud muru, kus on kohati mõned pikad lumetriibud. Sumpame igaüks läbi löga oma majutuskohta. Mina kontrollin olukorda, uurin kas kõik mutrid kellavärgis õigetpidi jooksevad ja talvepäevad õige hoo saavad. Kõige hullem on, et lubasin asendada ühte inimest grupitantsus, kes talvepäevadele ei tulnud. Sinnajõudes on mul selge vaid pool tantsu. Õpime kiiresti koos teise asendajaga nurga taga selgeks ka teise poole tantsust. Algab pidu. Sööme, joome, tantsime. Siis juba esinemegi. Õnneks on nii vähe ruumi, et saan ennast vaid poolkõverate jäsemetega liigutada. Peaasi, et õiges suunas. Kolleegidele meeldis tants nii väga, et plaksutasid korduse välja. Torisen omaette. Olin ju just hinge kinni pidades asjaga lõpuni jõudnud. Egas midagi, lasen ennast teist korda supi sisse vedada. See asi ühel pool, saan ennast lõdvaks lasta ja lihtsalt pidu nautida. Õhtujuhid panevad meid võistlema. Valitakse välja neli naist, kes peavad omakorda leidma endale neli meessoost kaaslast, keda nad väga hästi ei tunne. Aiman halba ja valin võimalikult endamõõtu kaaslase. Meestele antakse kummimusid ja kästakse see nii jalge vahele panna, et vars eespool, kummiosa tagapool. Naistele antakse wc-paberi rulli, mis kästakse ka jalge vahele panna. Stardipaugu peale peavad mehed jooksma naisteni ja oma varre suunama wc paberi rulli sisse. Mina ja mu kaaslane võidame! Õige valik. Kell kaks lõpeb ametlik pidu. Mitteametlik jätkub ühes mökkis edasi. Magama saab napilt veel pimedas.
Hommikul kell kümme on hommikusöök ja seejärel algavad võistlused. Algatuseks palutakse kõigil ühte viirgu võtta. Mina keeldun seekord lühikeste rivis taga otsas seismast ja jalutan reipalt kahe võluva peaaegu kõige pikema meeskolleegi vahele seisma. See oli strateegiline viga. Punkt 1-teatavasti ei saa kõrvuti seisvad inimesed kunagi ühte võitskonda. Punkt 2- minu võistkonnas oli üks mees vähem, kuna selgus, et mehed pidid eespool seisma ja naised tagapool. Mind loeti kui meest…Neli võistkonda jagati seikluskoolitusele nii, et kõik tegid ühel ajal erinevaid asju, kuid kõik aktiviteedid tuli läbida. Päästeti alpinisti (arvake, kes oli alpinist), liueldi ämblikuvõrgust läbi (arvake, kes tõsteti kõige kõrgemast august läbi), püksikummiga tassiti ämbreid, punuti mitmemeetriste paeltega patsi ning treeniti mälu. Vaatamata alt ja pealt pritsivale ning sadavale, pidas enamus võiduka lõpuni vastu. Pärast lõunasööki kadusid väsinumad magama, reipamad jätkasid võistkonna nimel. Toimus viktoriin, kus muuhulgas pidi teadma Eestis ainukest vaiguta okaspuud, mis on krematofoobia, kes võitis jalgpalli esimese MMi ja kuidas nimetatakse teisiti merekilpkonna. Vahepeal tehti ka kaks talvist aktiviteeti. Algatuseks võistkondlik laskesuusatamine, kus ühel paaril suusal suusatas läbi muda ja vee viis võistkonnaliiget ning vahepunktis visati nooltega katki õhupallid. See oli minu lemmik. Vist seepärast, et meie võistkond oli pea ainus, kes püsti jäi. Teiseks teatekelgutamine kohas, kus juhtus olema kõige rohkem lund kogu platsil. Oli ka võistlus, kus võistkonnale pandi pähe pimendavad prillid ja üks pidi kogu võistkonna takistustest kõrvale juhtima. Selle mäng käigus, said inimesed ilmselt kõige rohkem mudaseks. Seejärel tuli pehmest plastmassist vaibaklopperiga virutada tabureti alt tennispall mõni meeter eemal seisvasse miniatuursesse väravasse ja lennutada paberist taldrikuid punktijoonte vahele. Õhtul jagati auhindu, milleks oli Lõuna-Eesti viin ehk kohalik 63° puskar. Õnnitleti firmajuhti sünnipäeva puhul, kellele kingiti kruus, millele olid kirjutatud omadussõnad, mis kaastöötajad juhi iseloomustamiseks öelnud olid. Mängiti taas kelmikas mäng. Kaks meest pandi seljad teineteise poole nöör kahe jala vahelt läbi seisma nii, et nööri otsad rippusid. Mõni meeter võistlejast eespool oli kruus veega. Mängu iva oli nööri ots märjaks saada. Oi neid seksistlikke kommentaare…Võitja viskas ennast kruusi otsa lihtsalt kõhuli maha. Hea taktika. Õhtu edenedes lauldi karaoket ja tantsiti. Seekord lõppes pidu kell kolm ja jätkus taas samas mökkis. Seekord lärmakamalt ja põnevamalt. Kommentaare jagub kauaks. Magama sai valges. Uni oli väga katkendlik, sest ükshaaval soojas üles ärganud kärbsed kolistasid ja põristasid järelejätmatult vastu akent.
Poolest laupäevast hakkas vaikselt lörtsi sadama ja pühapäeva hommik tervitas meid valusalt kiiskava lume ning sooja päikesega. Kui ilm talvepäevadeks kohane, pidime meie tagasi sõitma hakkama.
Pärast kõike seda sõidan Sauele tundi andma. Kõige hullemini ei läinudki. Ainult ühe korra ajasin kõik segi. Häälega ka just kiita polnud, aga sai hakkama.