laupäev, aprill 21, 2007
20.04.2007
Tööpäeva lõpus on ühe kauaaegse kolleegi lahkumispidu. Mina jõudsin temaga küll vaid aastajagu koos töötada, nagu enamusega meie firmast. See on siis esimene pidu meie uues kontoris. Peab ütlema, et see erineb kardinaalselt eelmise kontori lahkumispeost ehk viimasest peost kolleegidega. Rahulik, vaoshoitud ja kaine. Ei tahaks küll ette kujutada, kuidas ma uue kontori vaibast kleepuvaid amööbseid plekke eemaldaks. Siiski on ventilatsiooni probleemide tõttu uue kontori köögis pea sama palav, kui vana kontori omas. Veel.
Pärast seda olen palutud ühe saunamuti sünnipäevale. Kohtun seal inimestega, keda ma pole väga ammu näinud, kuna ma pole ka väga ammu enam jutukat külastanud ega nendega irl kokku saanud. Seetõttu on pidu kohati nostalgiline ja vana-hea. Eriti tore on taas kuulata ühe noormehe filosoofiaid. Need on nii kosutavad, sest nad on nii jaburad, aga samas mõtlemapanevalt õiged, kuigi vaadatud läbi kõvera pikksilma. Näiteks, kas te olete tulnud ideele, et lauses „pea jagab, kui koorelahutaja” on matemaatiline dissonants, sest kuidas lahutaja saab jagada?! Ja siis veel, et kui naine ütleb „lähme magama”, kas see tähendab, et küllatulnud noormehele anti märku, et ta peaks ära minema või siis hoopiski jääma. Mõlemal juhul saab suhe vääritimõistmise korral kiire lõpu. Selliseid inimesi kohates tekib mul vastupandamatu soov elada kasvõi üks päev temana ja tunda ning mõelda nii nagu tema. Ma ise olen lihtsalt liiga maise mõtlemisega, et elu kolmandast küljest näha.
Üritame mängida paari seltskondlikku mängu. Algatuseks vana hea pudelimäng. Uskumatu lugu, aga selgub, et üks inimene seltskonnas ei ole seda mängu kunagi mänginud. Eks vist ka seetõttu küsib ta küsimuseks talse taset (sic!) ja keeldub talle ette antud rollimängust. Vot temana ma ei tahaks kohe kindlasti ühtegi päeva elada. Mõni on lihtsalt veel maisem, kui mina. Edasi võetakse ette Twister. Mängu reeglid küll ütlevad, et võidab see, kes viimasena püsti jääb, aga kuna kõigil on kõhud umbselt täis söödud, siis algatuseks lastakse vööd ja nööbid lõdvmaks ja külitatakse maas teiste mängijatega ristpistes. Kogu mängu ivaks kujunebki uute ristpistete loomine. Minul on näiteks vahepeal jalad ristis nii, et kumbki jalg on erineva mehe kahe jala vahel ning käsi ühe naise jalgevahelt läbi torgatud. Mängime, kuni igav hakkab. Võitjat ei selgitata. Siis hakkavad osad pokkerit mängima. Mind see mäng väga ei tõmba. Mittemängijatele esitletakse Guns n' Roses-e DVDd. Polnudki neid enam kümmekond aastat kuulnud. Samas ma polnud ka kunagi varem märganud, et Axl'il on aluspükste fetish. Ta jooksis, kalpsas ja väänles mööda lava ringi valgetes alskarites, vahetades iga paari loo järel jakke. Peab ütlema, et ma sain üsna ülevaatliku aimduse tema meherõõmudest, kuna püksid liibusid ümber tema niuete.
Kell kaks öösel hakkab uni murdma. Päris jube, kuidas ma viimasel ajal nädalalõpuks täiesti toslemiks vajun. Peab vist hakkama siiski vitamiine sööma. Helistan taksofirmasse, millega meie firmal on koostööleping. Saan ooteajaks 10 minutit. Minut hiljem helistab samasse firmasse minu kõrval istunud noormees ning talle antakse ooteajaks 30 minutit. Lepingutest on ikka kasu ka.
