pühapäev, aprill 01, 2007
26.03.2007
Sõidan Tartu Ülikooli tudengeid värbama. Otsustan oma autoga reisimise kasuks. Avastan teel olles, et tegelikult on mul päris kiire auto. Ehk siis vajutad gaasi ja auto lähebki edasi ilma pikema punnimiseta. Positiivne!
Jõuan kohale varem, kui arvestasin. Ilmselt võtsin aega oma eelmise auto (Ford Escort 1983a) järgi. Saan kokku kolleegiga, kellega koos presentatsiooni tegema peame ja ootame nõutult auditooriumi ukse taga, kuni sealt lõputu hulk noori üliõpilasi välja valgub. Teeme tehnilisi ettevalmistusi ja jääme huvilisi ootama. Selgub, et loeng algab veel 15 minutit hiljem, kui algselt kokku lepitud. Ma oleks saanud hulga pikemalt hommikul magada ju.
Lõpuks on ruumis umbes 30 noort tegelast, vaatamata õues laiuvale imelisele rohelise värvita suvisele ilmale. Mu kolleeg tutvustab meie firma ajalugu ning fakte, mina lisan vürtsi kollektiivi tutvustamise, boonuste ning ühisürituste kirjeldamisega. Seejärel anname kuulajatele võimaluse esitada küsimusi. Neid tuleb üllatavalt palju. Alates sellest, mis on palga suurus kuni selleni, kuidas tööl riietuma peab ja miks me konkurentidest paremad oleme. Tundume kolleegiga iseendile rõõmust pakatavate oma firma patriootiliste vitamiinipommidena. Jätame laudadele mõned kingitused ning lahkume hea tundega hinges.
Mul on vaja osta päikeseprillid. Eelmised, 100kr maksvad, läksid talvepäevadel katki. Klaaside küljes olnud kruvid kukkusid välja ja klaasid jäid nukralt rippu. Aga tänase ilmaga ilma kaitsvate prillideta on väga piinarikas tagasi sõita. Otsustan lõpuks ometi omale korralikult päikeseprillid osta, kuna kannan nüüd ju läätsesid ja päikeseprillide kandmine, kui selline, on nüüd võimalik. Sel aastal on moes hiiglaslikud raamid ülisuure klaasi pinnaga. Käin läbi kolm optikapoodi ja proovin ette umbes 50 paari prille. Näen kõikidega välja nagu mesilasema või mootorratturhiir. Suurte mööndustega saan lõppeks omale enamvähem sobivad. Ma väga loodan, et järgmisel aastal jälle ainult silmasuurused prillid moes pole. Vastasel juhul matsin just rämeda hunniku pappi mutiauku.
Jõuan kohale varem, kui arvestasin. Ilmselt võtsin aega oma eelmise auto (Ford Escort 1983a) järgi. Saan kokku kolleegiga, kellega koos presentatsiooni tegema peame ja ootame nõutult auditooriumi ukse taga, kuni sealt lõputu hulk noori üliõpilasi välja valgub. Teeme tehnilisi ettevalmistusi ja jääme huvilisi ootama. Selgub, et loeng algab veel 15 minutit hiljem, kui algselt kokku lepitud. Ma oleks saanud hulga pikemalt hommikul magada ju.
Lõpuks on ruumis umbes 30 noort tegelast, vaatamata õues laiuvale imelisele rohelise värvita suvisele ilmale. Mu kolleeg tutvustab meie firma ajalugu ning fakte, mina lisan vürtsi kollektiivi tutvustamise, boonuste ning ühisürituste kirjeldamisega. Seejärel anname kuulajatele võimaluse esitada küsimusi. Neid tuleb üllatavalt palju. Alates sellest, mis on palga suurus kuni selleni, kuidas tööl riietuma peab ja miks me konkurentidest paremad oleme. Tundume kolleegiga iseendile rõõmust pakatavate oma firma patriootiliste vitamiinipommidena. Jätame laudadele mõned kingitused ning lahkume hea tundega hinges.
Mul on vaja osta päikeseprillid. Eelmised, 100kr maksvad, läksid talvepäevadel katki. Klaaside küljes olnud kruvid kukkusid välja ja klaasid jäid nukralt rippu. Aga tänase ilmaga ilma kaitsvate prillideta on väga piinarikas tagasi sõita. Otsustan lõpuks ometi omale korralikult päikeseprillid osta, kuna kannan nüüd ju läätsesid ja päikeseprillide kandmine, kui selline, on nüüd võimalik. Sel aastal on moes hiiglaslikud raamid ülisuure klaasi pinnaga. Käin läbi kolm optikapoodi ja proovin ette umbes 50 paari prille. Näen kõikidega välja nagu mesilasema või mootorratturhiir. Suurte mööndustega saan lõppeks omale enamvähem sobivad. Ma väga loodan, et järgmisel aastal jälle ainult silmasuurused prillid moes pole. Vastasel juhul matsin just rämeda hunniku pappi mutiauku.
# posted by Alemana @ 15:56 
