Eluveidrused

Ärkan pärast kolmetunnist magamist valutava südame tõttu. Auto jäi ju peopaiga juurde. Kogu söögikraam, mis alles jäi, on pagasnikus. Nagunii päike paistab peale ja salat juba muliseb. Ja see õllepunsu, mis salongi tõstetud sai, see paistab ju kõigile silma. Nagunii mõni pohmas soomlane näeb seda ja ihaldab peaparanduseks nii, et lööb jalaga klaasid sisse ja tarib punsu välja. Aga ma pole ju veel nii kaine, et autole järele minna. Mis nüüd saab, mis nüüd teha??

Vot sellised laupäevahommikused mõtted siis seekord. Püüan end kuidagi rahustada ja pikutan veel tunnikese, kuni juba on viisakas eilsetele külalistele helistada. Sünnib biznisplan. Üks autoga sõbranna, kes oma kodus üleöö minu lilli vees ja alkoholi külmas hoidis, tuleb mulle järele. Seejärel me sõidame teise sõbranna juurde, võtame temagi autosse ja siis sõidame peopaiga juurde. Teine sõbranna asub rooli ja kõik saabki korda. Auto seisab täies hiilguses ja puutumata endiselt peoipaigas. Järgmine projekt on peopaiga müügimehele kokkuleppekohaselt koduõlut jätta. Selleks on tarvis leida tühi pudel, mida saab sulgeda. Vastuvõtust juhatatakse mind kohvikusse, kohvik laiutab käsi. Küll aga seisavad kohvikus järjekorras kaks kena naisterahvast, kes on nõus tooma oma toast tühjaksjoodud veepudeli. Leidub veel ilmas keni inimesi. Lõpptulemusena istun ikkagi ise rooli ja sõidame kolmanda sõbranna juurde, kellel täna sünnipäev on. Tõstan kogu oma toidukraami tema kööki külalisi ootama. Joome sealsamas ka hommikukohvi, vaatamata sellele, et kell juba kolm on. Pärast seda viin teise sõbranna koju ja heidan südamerahus magama, kuniks kolmanda sõbranna juurde sünnipäevale tagasi minema peab.

Sünnipäev kujuneb ontlikuklt vagaseks. Enamus külalisi kattub minu külalistega ning sünnipäevalaps ise näeb sama väsinud välja, kui mina, kuigi ta sai varem magama. Nagu mingid vanurid koos. Külaliste seas on üks naisolevus, kes mult kunagi peika üle lõi. See kõik juhtus juba aastaid tagasi, kuid vimm teatavasti ei sure. Oleme teineteist mugavalt vältinud ja kohtume vaid kord aastas sel samal peol. Tänaseks on tema samas staatuses kui mina, ainult et kahe lapsega ja ametlikult lahutatud. Meievaheline suhtlus on saanud seetõttu uue tasandi, st me suhtleme ja tegelikult üsna ühel lainel ja meil on paljudes asjades sama maitse. Lisaks meestele siis. Järgmisel aastal peame sõbrannaga veidi suurema vahega sünnipäevi pidama. Muidu hakkab tervisele.

# posted by Alemana @ 16:47