Eluveidrused

Mind on kutsustud uue hotelli Telegraaf avamispeole. Pidu algab kl 7 õhtul, seega otsustan palehigis kuni viimse minutiti tööd rassida. Niisiis lahkun ummisjalu kontorist täpselt nii hilja, et jõuan punkt kell 7 kohale. Juuksed sassis, meik värskendamata, natuke väsinud ka. Kohe uksel tervitavad mind hotelli direktor ja keti omanik. Tervituseks pakutakse shampanjat. Äkitselt kohmetun, sest näen, kuhu ma olen sattunud. Hästiistuvates ja moekates ülikondades meesterahvad saadavad omi võluvaid noori daame, kes on riietatud parimasse shikki kostüümi, mida kodust leida võis. Kohal on juba Mart Laar ja teised prominendid, uksest sammub sisse presidendipaar. Ma oleks võinud vähemalt pea ära kammida, käib mul mõttest läbi. Hiilin oma pokaali mööda seinaääri. Naljakas on muidugi see, et ainus tuttav, kellele tere öelda, on President. Ma pole küll kindel, kas ta mäletab mind tantsusammude kõrvalt, aga viisaka inimesena teretab ta mind vastu.

Üheks avakõnelejaks on Mart Laar, kes räägib kelmika loo kindral (oli vist selline auaste tal) Põdrast, kes tänu kahele armastusele tõkestas Eesti ülevõtmise Vene vägede poolt just selles majas, kus me hetkel asume. Nimelt olla hr Põder kõva viinanina olnud ja ka tol kurikuulsal õhtul veetnud aega lähedalasuvas kasiinos. Aga kuna hr Põdral oli kõva käega ehk siis kõva armastusega naine, sammus ta igal õhtul ükskõik kust, ükskõik millal kindlalt kodu suunas. Sel õhtul aga avastas ta poolel teel Vene vägede rünnaku telegraafi majale, kust taheti saata sõnum juba Läänemerre sisseseadnud Punaarmee laevastikule, et anda võitluseks start. Hr Põder ehmatas end algatuseks kaineks, seejärel jooksis kasiinosse tagasi, lõi endanimelise rünnakrühma ning asus tegudele. Parimaks lahenduseks leidis ta olevat minna vastastmajja ja tulistada sealt aknast ootamatult vaenlast. Vastasmaja olnud aga elumaja. Nii siis koputaski suurte ümmarguste prillidega, pikkade sorgus tumedate vuntsidega ning viina järele lehkav kindral ühe korteri uksele. Kuna tegemist oli ikkagi ööga, avas ukse neglizheesse riietunud unine daam. Algatuseks küsinud kindral, et ega proua väga ei pahanda, kui ta nüüd siin paar pauku teeks. Ilmselgelt sai proua sõnumist valesti aru, kuid kindral jooksis aknale, tulistas vaenlasi, haavas peameest ja seejärel tungis juba telegraafimajja ning peatas sõnumi trükkimise poole lause pealt. Vot sellised olid kunagi Eesti soost mehed.

Edasi näidati meile hotelli tube, spad ja restorani, kus pakutakse vene kööki. Kõik on suurepärane, kõik on ülikaunis, romantiline ja unistusi tekitav. Väga tahaks isegi siin paar ööd veeta või spa protseduuridel mõnuleda. Väikeseks vürtsiks pakutakse ekskursioonilt tulnuile külma vene viina ning hapukurki ja marineeritud kukeseeni. Järjest paremaks läheb. Lahkumisel antakse uksel kingituseks kaasa käsitsi valmistatud trühvel. Hõljun kaunitest emotsioondest kantuna mööda tänavaid kodupoole.

# posted by Alemana @ 17:17