Eluveidrused

Kuna Ateenas on hetkel üle 30 kraadi sooja, otsustan igak juhuks mõned korrad enne reisi solaariumis käia, et nahale mitte liigset shokki tekitada. Meil kolmel, kes Ateenasse minema hakkavad, on juba tükk aega paanika. Saadame üksteisele närvilisi emaile, et mida kaasa võtta ja mida maha jätta ja et kott saab olla ainult 20 kg raske ja et midagi ei ole selga panna, millised pistikud seal on, et kas saab fööni kaasa võtta ning põhiline on veini avaja kaasa võtta.

Pärast solaariumit lähen Kaubamajja. Kõige pealt ostan juuksepalsami, mis pakitakse väiksesse kilekotti nagu alati. Võtan selle näppu ja suundun toiduosakonda. Korvi ei hakkagi võtma, sest pole plaanis palju osta. Võtan mõned õunad, pistan kilekotti. Siis veel salatit jms. Kassas laon lindile kõik, mis mul paremas käes on. Kassiir satub natuke halva silmanägemisega olema, uurib aeglaselt luubiga minu salati koodi. Maksan arve ja suundun raha vahetama. Mul on kombeks raha vahetamine alati ära unustada enne reisi. Seetõttu teen selle siis juba varem ära. Kui ma kord kõige sellega hakkama olen saanud ja uksekst välja marsin, avastan, et mul ripub veel mingi kott näpuotsas. Õunad! Aga ma ju ei maksnud nende eest?! Ma varastasin just praegu õunu! Nad jäid mul hajameelselt palsami koti kõrvale rippuma…Teinekord peaks midagi suuremat ”ära unustama”…