Eluveidrused

Vähkren terve öö, kuna voodimadrats on reljeefsete mummudega ja need suruvad mu puusakonte sissepoole. Samas, minul läks veel raske une tõttu suhteliselt hästi. K pidi öösel kuulama kõrvaltoast kostuvaid paaritumishääli.

Hommikul paistab päike. Läheme hommikusöögile. Laskume vestibüüli ja küsime, kus neil see hommiksöögi koht on. Meid juhatatakse baariruumi. Sätitakse lauad ja toolid parajaks ning siis täpsustatakse igaks juhuks, et kas me ikka teame, et peame hommikusöögi eest eraldi maksma. Mismõttes? Eilne administraator ütles, et saab hommikusööki, küll üsna mõttetut- kohvi ja röstsaia, kuid siiski. Tõuseme püsti ja läheme paremat kohta otsima. Jalutame veidi teist teed pidi Sintagmale tagasi. Avastame teel, et Vodafone täispuhutavad atraktsioonid on sinna pandud jalgpalli finaalmängu tõttu. Mina, kui täielik spordivõhik, ei kergita kulmugi. Tuiame platsilt läbi ja saame esimeste tumedat verd meeste tunnustavate hõigete omanikeks. Miks nad ei peakski hõikama, tegemist on ikkagi kolme Baltimaade blondi graatsijaga. Pärast Zappeionit otsustame Sintagmale minna läbi pargi. Milline ürgne ilu. Palmid ja tundmatud soojamaa puud, mille vahel väänleb suurelehelined luuderohi. Isegi kõige puisema varrega umbrohi tundub ülikaunis oma suurte õitega. Ühel hetkel jõuame väikese tiigini, kus ukerdavad kilpkonnad. Tunnen, et see ongi just see, mida ma siia otsima tulin. Jalutame Plakale. See on tavernate ja suveniiride paradiis. Ega me eriti kaugele jalutada ei saagi, juba on üks „sisse tirija” meil näpust kinni ja räägib, miks me peaks just sinna sööma jääma. Pakkumine tundub üsna ahvatlev- kreeka salat, praad valikus ja magustoit, kõik kokku 9 EURi. Laseme ennast pehmeks rääkida ja maandumegi Plaka nimelisse tavernasse. Mulle tundub säärane ports toitu hommikusöögina küll veidi hirmutav, kuid samas võib võtta seda ka lõunasöögina ja nii ei pea paari tunni pärast uuesti süüa otsima minema. Kelner on väga kiirustav ja pinnapealbne võrreldes moosise „sisse tarijaga”. Näeme samu musti mehi, kes eile vihmavarje müüsid nüüd hoopis päikeseprille pakkumas. Hakkajad tüübid. Pärast maitsvat salatit ja capuchinot on raske söömisega jätkata, kuid kugistan siiski pool kanajalast ja riisist sisse. Vahepeal kuuleme, kuidas „sisse tarija” näitab mööduvatele potentsiaalsetell klientidele meid, et vaadaku, millised kenad neiud siin on, jääge siia. Tea, kas peaks reklaami eest raha küsima või. Poole söömise pealt hakkab taas sadama. „Sisse tarija” jätab meiega hüvasti ja nimetab meid Charly ingliteks. Tegelikult hõikas sama ka eile keegi noormees tänavalt. Tähelepanu puuduses ilmselt see nädal piinlema ei pea.

Jalutame mööda suveniiride poodide tänavaid. Enamus kohtades müüakse oliivi seepi, ouzot, pähkleid või puuvilju mees, kreeka keraamikat, ehteid, külmiku magneteid, ouzot, erinevaid marmelaade ja oliive. Üks noormees pakub, et voolib peenikesest metallist meie nimed ja riputab need kaelaketi otsa. Nuiame allahindluse välja ja saame endale kreeka tähestiku tähtedega nimed kaela. Eriti naljakas on B nimi, kuna sellist tähte väljendatakse kreeka keeles kahe tähe abil. Seejärel läheme hop on, hop off bussi ekskursioonile. See kestab poolteist tundi. Iga läheneva tähtsa paiga eel jutustab hääl lindilt meile fakte kreeka ja inglise keeles. Tore on see, et sama ekskursiooni piletiga saab 24 h jooksul sõita ükskõik millise teise transpordi liigiga. Pärast ekskursiooni jalutame jälle Sintagmal. Näeme mitmeid pähklite müüjaid. Valikus on erinevad pähklid, mis on ka erinevalt maitsestatud. Üks müüjatest lubab proovida, milline on kõige maitsvam. Meile kõigile meeldivad röstitud mandlid, mis on ilmselt korraks mee sisse pistetud ja siis seesamiseemnetes paneeritud. Ostame tutsaka neid kaasa. Märkame mitmeid üksinda hulkuvaid suuri sõbralikke koeri, kes aeg ajalt end asfaldile küliti viskavad. Peatume ühes tavernas kokteiliks. Taas soolane caipirinha, kloorine vesi ja pähklid. K tellib oma esimese frappe - ülipoplaarse joogi sealmaal. Otsustame õhtuks osta McDonaldi burgeri, kuna see on ainus odav toit, mida suudame leida. Oleme näinud vaid ühte toidupoodi ja see oli nii väikese valikuga, et polnud suurt midagi kaasa osta. Peab ütlema, et kohalikke oleme näinud väga vähe. Enamuses on turistid. Ka Sintagma väljakul on jalgpalli teemaline ürituste toimumise koht. Pildistame end lõbusa maskotiga ja jalutame üle platsi. Näeme parlamendi hoone ees vahtkonna liikumisi. Vahtkond on riietatud kreeka rahvuslikke riietusse- tuttidega sussid, rippuvad tutid põlveõndlas ning mütsil. Mehed liiguvad kaalutud sammudega teine teise poole, vehkides vaba käega 90 kraadise nurga alla ette üles ja taha üles. Ühtäkki tõstavad jalad ette ja seisavad tallad koos. Väga lõbus. Väga nende lähedalt ei tasu mööda minna, siis võid ootamatult jalaga saada. Nad nimelt seisavad teatud aja liikumatult ja siis äkki tõstavad jala 90 kraadi nurga alla ette üles.

Läheme veidikeseks hotelli puhkama. Zappeioni ees tiirutab politseiauto mundris korravalvureid täis. Väga veider on vaadata, kuidas isegi nemad blondide peale oma kaelad kahekorra pööravad. Neil on see vist kohe veres.

Saame lõpuks teada, et kolme päeva pärast toimub jalgpalli finaalmäng Liverpool versus Milaano. Lubab koledaid britte ja ilusaid itaallasi. Loeme Ateena ööelu kohta raamatust, et tavaliselt algavad peod pärast südaööd. Me ei jaksa päris nii kaua oodata, läheme veidi varem välja jalutama. Külastame staadionit, kus toimub erinevaid jalgpalli teemalisi üritusi. Staadioni pingid on marmorist. Väga edev.

B tuttav kreeklane soovitas meil võtta hoopis teise suuna, et saaks turistikeskusest välja. Satume Koloniakile, kus on ka ohtralt tavernaid, pitseeriaid ja muid söögikohti. Peatume ühes glamuurse välimusega tavernas. Meie naabriteks tulevad itaalia mehed, kes ei pea paljuks meile hooletult suitsu näkku puhuda, kuna lauad on väga tihedalt paigutatud. Peame plaani,et võiks ikka klubisse ka minna, aga energia raugeb enne, kui asi tegudeni jõuab. Teeme siis kokkuleppe, et läheme kolmapäeval klubisse, kui linn rahvast täis on ja meil viimane õhtu Ateenas.