Eluveidrused

Täna on rotijooks. Meie firmast on välja panna neli võistkonda. Kuna tegu on ikkagi väga konservatiivse alaga, otsustasid kõik meie vaprad ja ilusad noored riietada end must-valgesse kostüümi/ülikonda ning lisada aksessuaarina päikeseprillid. Hakkasin juba varem paaniliselt mõtlema, mida selga panna. Selgub, et ma ei olegi viimasel ajal endale väga konservatiivset kostüümi soetanud. Tundub kuidagi, et "kasva veel" vms. Must-valget on, aga kas pitsiga või kitsas või lühike. Ühesõnaga kurtsin oma "mitte midagi pole selga panna" muret kontori peal ja sain laenuks valge pluusi. Kombineerin siis miskit selga ja lähen tööle.

Täna on selle suve esimene lühike reede. Mõnus! Kui välja arvata, et tööd on hullult teha. Pealegi haaras mind eilses lauluproovis paanika, kuna suvepäevadeni on jäänud veel vaid kaks nädalat ja meil ei ole peale halvasti selgete laulude mitte midagi selge. Trumme ka ei ole. Saadan kontori peale emaili laiali, et kodus voodi all tolmu koguvad trummid on vaja nüüd päevavalgele tuua. Siis otsin youtube-st, millised on Aafrika tantsud, sest mul on nõusolek kahelt kolleegilt, kes omavahel on vennad, tanstunumbri osas. Ja siis on vaja kokku panna üldine kontseptsioon alustades efektsest sisenemisest kuni selleni, kuidas käituda, kui saalist kostab "Jee, korrata!". Ahjaa, ja selga pole ju ka midagi panna...

Must-valged kolleegid (üks isegi frakis) kogunevad ja alustame üldist rongkäiku vanalinna suunas. Ühtedel on kaasas suured mustad kohvrid, meie meeskonnal suur nõuka aegne keedupott sildiga-hüva ärinõu. Registreerimisel saame numbrid ja mapid. Vaatame veidi ringi, kes on meie konkurendid. Enamus on hoolega ette valmistanud ja end rohkem või vähem põnevatesse kostüümidesse riietanud. Üks võistlus käibki ju just kostüümide peale. Kell kolm on avamine ja soojendusharjutused, mis seekord on naeroobika. Peab ütlema, et ei ole väga naljakas, pigem nagu nõme või nii ja jube pikk. Laval käib alles show, kui ühel hetkel avastame, et start on juba antud ja rahvas jookseb. Kuidas see siis nüüd nii juhtus? Võtame aga jalad kõhu alt välja ja pistame ka liduma. Teel on kaks peatust-ühes jagatakse Red bulli (eriti osav jookseb sellega enne avamist) ja teises peab Lexuse jeebi peale gräfitit tegema. Tõmban sinna laia pintsliga meie firma nime. Finishis on hull ummik. Kitsas on ja ühtlasi jagatakse väravas nänni. Ühesõnaga fotofinishit ei ole ja aega teada ka ei saa. Pärast miskeid tantsunumbreid laval hakatakse jagama auhindu. Meie firma saab suurima osaluse eest erafirmade sektoris auhinna-tort, kingikotid Lorealilt ja sõiduõpetuse tunni BMWga.

Õhtul lähen sõbrannale külla. Õnneks meenub mulle vahetult enne, et taas on ju alkoholi müük keelatud ja veini libistada ei saa. Idiootsus. Riik käitub nagu ema- vaata, et sa ei joo täna ja siis sellel kuupäeval ja tollel. Miks suitsumüüki ära ei keelata? Ühesõnaga veini puudumisel olen sunnitud kapist viina kaasa võtma ja külla minema.