Eluveidrused

Eilne öö jäi paar tundi lühemaks, kui oleks pidanud. Nädalavahetuse ööd lähevad suvepäevade nahka, seetõttu on tänane öö ainus võimalus end ette ja taha välja magada. Seega kobin umbes kl 23 voodisse. Naabrite juurest on aeg ajalt kosta, et neil on vist külalised. No ehk läheb seekord mööda. Kella ühe paiku ehmatan üles naaberkorteri ukse paukumise ja sellele järgneva sõimu peale. Egas midagi. Tõusen üles, panen riidesse ja üritan ukse avhelt tüüpidele aru pähe panna. Nagu alati, lubatakse, et kõik saab korda. Ei möödu paari minutitki, kui järgneb uus ukse paukimine ja saan häältest aru, et üks naine lendas meestele peale ja murdis vähemalt ühe neist maha. Ise sõimab-noh, tahad veel va?! Naine taltsutab meest mõnda aega ja laseb sellel siis minna. Siis on kosta, kudias mees läheb korterisse ja karjub uksel: ”Kuulge, mingi baba lendas mulle peale praegu, saad aru”. Mis siin ikka pikalt jorutada, asi ei paista ilus olema. Helistan politsei välja. Sealt küsitakse, kas ma olen nõus avaldust kirjutama. Vastan, et vabalt ja kasvõi kaks korda. Lisan juurde, et ma ei ole nõus ise alla minema ust lukust lahti keerama, kuna koridoris käivad kaklused, et viskan võtme aknast. Selleks ajaks, kui politsei kohale tuleb, on veel üks taplus maha peetud. Sedakorda esimesel korrusel. Üles on kosta karjatusi-laip, ära tapa jms. Peaasi, et maja püsti jääb, mõtlen vaikselt. Taplus vaibub ja kolki saanu hakkab omi sõpru kohale ajama. Telefonikõned peetud, karjub tüüp LEEEEEEEEEENAAAAAAA, no et alt uks lukust lahti tehtaks. Tehtigi. Politsei saabub ja sõidab maja nurga taha. Kuna mul on aken avatud, kostub läbi naabri lahtisest aknast kergendusohe: ”Mööda sõitsid”. Viskan politseidele võtme ja nad tulevad üles. Naabrid eitavad kõike, midagi pole olnud, kõik on korras, neil lihtsalt väike koosolemine. Neilt küsitakse dokumente ja isikukoode ning palutakse lahkuda. Mulle antakse võtmed tagasi, avaldus palutakse kirjutada jaoskonnas. Kui kõik külalised on lahkunud, jääb naabriperetütar veel politseiga juttu ajama teemal, et kas ka tema ise võib politsei kutsuda, kui korteris säärased jamad on. Politsei lahke mees vastab, et loomulikult, kui vägistatakse või laamendatakse, kohe helista. Kogu selle jama peale on möödunud umbes tunnike. Uni on kui käega pühitud ja närvid läbi. Püüan telekat vaadata ja võtan mõned palderjani tabletid, et rahuneda. Mõne aja pärast rahunen, panen teleka kinni ja püüan uinuda. Ehmatan taas üles karje peale LEEEEEEEEEEENAAAAAAAAAAA….