Eluveidrused

Ärkan naabrite jauramise peale üles. Vaatan uniselt kella. 7! Pigistan silmi veel mõneks ajaks kinni ja ootan, millal kannatus katkeb, et siis ukse vahele kirema minna. Noh, mõne minuti pärast kannatus saabki otsa. Vaatan korraks mobiili. Ei ole 7, 10.35 on hoopis. Olin seiereid valepidi vaatanud. Uskumatu, ma põõnasin poole päevani nagu vanem mees.

Söön hommikusöögks korralikke võileibu, kuna ma eile käisin selleks spetsiaalselt poes. Seejärel püüan tööläpakat koduvõrku ühendada. Pusin tükk aega aga ei õnnestu. Küsin msn-ist meie IT poisi käest nõu. Tavaline värk, restart sinna ja tänna ja hakkab tööle küll. No teen. No ei õnnestu. Helistan Starmani. Selgub, et pean tegema restardi purgile ja läpakale ja ootama 20 minutit. Tõsilugu, hakkaski tööle. Mul ei olnud lihtsalt kannatust.

Loen emaile ja surfan kiiremini netis kui kunagi varem, kodus. Ja nii terve päeva. Ainus asi, mille korda ajan- broneerin aja läätsearstile. Õhtul kell kuus kammin juuksed ära. No igaks juhuks, et päris sassi ei läheks. Kell kaheksa vean jalga teksad, viskan fliisi palja keha peale ja longin poodi külmand pitsa järele.

Tõeliselt ebaproduktiivne päev. Puhkus!