Eluveidrused

Otsustasin ära. Panen korteri müüki. Saagu siis, mis saab. Üritama peab. Noored tudengid hakkavad ka vaikselt linna tagasi tulema ehk mõnel jääb silm peale.

Alustuseks panen kuulutuse Soovi. Registreerin end kasutajaks ja kirjutan kuulutuse valmis. Leht jookseb kokku. Alustan otsast peale. Eelmine kord koondasin kõik oma mõtted kokku ja sain päris hea teksti, tea kas sel korral tuleb ikka kõik meelde. Uus tekst valmis, teen korterist fotod, et kuulutust atraktiivsemaks muuta. Korter pole teab, mis korras, seetõttu nihutan ülearuseid asju ühest nurgast teise. Mul on tegelikult koduses arvutis üürimise otstarbeks tehtud fotod alles, aga sealt neid läpakasse ümber tõsta on kole keeruline. Mälupulga pistikut pole, CD kirjutamine on mõttetu, emailimine samuti. Seega on lihtsam uued fotod teha. Fotode laadimine võtab üksjagu aega. Kui suure hädaga kõik fotod sees, saan teate, et Soov.ee on hooldustöödeks suletud. Uskumatu. Võtan järgmiseks Kuldse Börsi ette. Registreerin end ära, taastan mälust teksti ja kopeerin selle paha aimates Wordi. Seekord läheb lihtsamalt. Pealegi on Börsis rohkem ruumi ilukõnele. Lisan fotod ja jõuan maksmiseni. Edasi on juba kõik lihtne. Vähemalt ma arvasin nii...Suure puhkamisega on mul internetipanga püsiparool meelest läinud. Suudan viis korda järjest vale koodi sisse toksida ja sulen seega ligipääsu. Helistan panka - selleks ajaks on kell juba üle südaöö- ning lasen juurdepääsu avada. Pärast seda meenub, et tellisin kevadel ID kaardi lugeja. Üritan seda viimaks kasutada. Järgin juhiseid ja installin läpakasse kolm erinevat programmi. Seejärel pistan ID kaardi lugejasse. Paistab toimivat. Ainus jama on, et arvuti ütleb et mu sertifikaat on aegunud. No ja ega ma ju omi paroole ka ei mäleta.

Pool õhtut tegutsemist ja tulemus ümmargune null. Vähemalt polnud igav.

# posted by Alemana @ 21:12