Eluveidrused

Hommikuks on mul ekirja postkastis kiri kelleltki mehelt. Täitsa Eesti nimi on. Avan kirja, tühi. Siiski leian attachmendi. Selles on pikk kirjeldus, miks peaksin teda, kui maaklerit eelistama isetegevuslikule müügile. Hakkab peale. Mis nad teevad öösel tööd või? Pealegi oleks viisakas kogu sisu siiski emaili paste’da mitte vasaku käega attachmenti visata. Ei viitsi esialgu reageerida.

Päike paistab, lähen parem sõbraga lõunale ja siis randa. Lõunale minnes hakkab mu auto naljakalt vibreerima, kuid ei oska sellega esialgu suurt tarka midagi ette võtta. Maandume söömispaika ja jääme õue einestama. Päike ikkagi ju paistab. Selgub, et tuul on kohutavalt vali ja üsna külm. Sööjaid on väga palju ja lõuna venib parajalt nii pikaks, et mõtlen pingsalt, kas üldse randa külematama minnagi. Tagasiteel vibreerib auto juba üsna mehiselt. Sõber kontrollib igaks juhuks rataste auto küljes olemise kindlust. Ühtlasi saan teada, mis mul pagassis selleks juhuks olemas on ja mida neist jubinatest kasutama peaks. Rattad on auto küljes kindlalt kinni, selle viga olla ei saa. Kuna aga auto liigub, siis jätkame sõitu.

Otsustan siiski rannas põõsa taga tuulevarjus mõne aja lesida. Minu ülimat rahulikku oleskelu segab järsku ühe naise vene keelne pobin ja ümin. Ei viitsi ümber pööratagi, on selge, et tegu on üksiku venelannaga, aastates vana. Kui ta on oma pool tunnikest iseendaga hästi läbi saanud, saabub sõbranna. Loomulikult on jutt nii vali, et pool randa pöörab päid. Siis tekib väike erimeelsus lesimiskoha suhtes, mille esialgse tulemusena istub üks mutt umbes kolme meetri kaugusel teisest ja häälele antakse volüümi juurde. Jutu sisu on mõistagi ehe- turg, kõik on kallis, kus see kõlbab ja siis mis see Marusja veel tegi. Keset kõike seda heliseb mu mobiil ja järgmine maakler pakub enda abi. Mõtlen, et tühja kah, teeme ära. Lepime tunni pärast kokkusaamise. Siis on vähemalt põhjust siit urkast ära minna…Teel koju helistab veel kolmaski maakler. Hagijad! Lepin temaga kokkusaamise pool tundi hiljem kui teise maakleriga. Õhtul halastan esimesele maaklerile ja saadan vastuse, et tulgu vaatama.

# posted by Alemana @ 15:37