Eluveidrused

Üritus Kolleegid Pärnus.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis sai asi alguse sellest, et eelmisel aastal sattus üheks nädalavahetuseks Pärnusse 7 minu kolleegi, kellega me veetsime unustamatult toredalt aega. Sel aastal sai asjale lähenetud juba täie teadmisega ja loodetatavasti pandud alus pikaajalisele suvisele traditsioonile. Ega midagi väga tarka ära tehtud ei saagi. Asja iva on spontaansuses. Mis pähe tuleb, seda teeme. Ainus kindel asi, mis eelnevalt kokkulepitud sai, on laupäeva hommikune kolmetunnine jahisõit. Seega võtame päikest, sööme, joome ja külastame ööklubisid. Chill. Peab küll tunnistama, et kogesin nüüd enda nahal, mida tähendab, kui siseruumides enam suitsetada ei tohi. Iirlased hoiatasid mind, et siis hakkavad kõik kohad haisema. Nii ongi. Ühes ööklubis haisevad peldikud poole tantsuplatsini ja teises on hullem musta soki hais kui vanimates spordiklubides. Ja ilmselt edaspidise kodurahu säilimise asjus, võtan järgmisel aastal ka ise hotellitoa.