Eluveidrused

Üritus 10a ülikoolist. Kuna on ette teada, et kokkutulekule laekuvad enamuses naised, kellel on kodus väikesed lapsed, siis ei olnud mõtet ööbimisega üritust teha. No ja kui ööbimist pole, siis pole ka iva linnast välja sõita. Seega koguneme ühes restoran-pubis. Algselt astus meid ülikooli 2x40 inimest ehk kaks gruppi. Täpset lõpetanute arvu ma kahjuks ei teagi, aga broneerisin laua 15-le. Meid tuleb kokku vaid 10. Nagu arvata oligi, keerleb põhijutt laste ümber. Kellel, kui palju ja kui suured on. Mina istun ainsa vaikiva töllina laua ääres. Kõik läbivad kohustusliku ringina nö enese tutvustamise. Selgub, et meist kümnest on erialasel tööl vaid üks. Ülejäänud tegelevad kõige muuga, mida vähegi kannatab välja mõelda- turundus, personalijuhtimine, jurist, müügiesindaja, pressiesindaja jne. Suuri üllatusi ei ole. Enamik on natuurilt samasugused, kui tollel ajal. Üks meist oli paar fotot kaasa haaranud. Itsitame hoolega, kuidas me tol ajal välja nägime. Teise kursuse noored tudengid, karmid kostüümid seljas. Ikkagi pedagoogid. Pidu kestab üldjoontes kolm ja pool tundi.