Eluveidrused

Kirjutan omale Exceli tabelist (kodus mul ei ole printerit) välja mõned aadressid, kuhu olen kortereid vaadanud. Enamus Põhja-Tallinna kandis, üks Kristiines ja üks kesk-turu juures. Asja idee on minna ja vaadata ümbruskondi ja mõelda, kas ma üldse tahaks selles rajoonis elada. Võtan sõbra autole, et oleks toekam ja läheme luurele. Alustame Stroomi ranna kandist. Seal on tavalised korruselamud. Väga paljud majad on korda tehtud, osad on korda tegemisel ja vähesed seisavad niisama oma õnnetul kujul. Loodus on ju ümbruses imekena. Meri, park jms. Siiski meenuvad mulle need vähesed vihased korrad, kui olen buss nr 40-ga Stromkale randa sõitnud ja tundnud ennast elavat kui Venemaal. Bussitäis kibestunud babuljasid valjuhäälselt arutamas oma elu saatuse üle ei ole just väga kutsuv tegur. Edasi sõidame Koplisse, kus ma tahan näidata oma siiani lemmikkorterit vannitoa aknaga. Minu suureks üllatuseks on ka sõber minuga ühte meelt, et maja on tõesti kaunis ja ümbruskond ei ole üldsegi nii kurjakuulutav, kui võiks olla. Sõidame sealkandis väheke ringi. Selgub, et mõned meetrid edasi on eramajade rajoon. Nagu Nõmme 2. Tahaks väga seda detailplaneeringut näha, millest maakler rääkis. Ainus mure on endiselt kaubarong. Sõidame veel ka poolsaare tippu välja, kus üks kena korter majas, millel hoov ümber, müügis on, aga see kant on juba liiga süstlaläikeline ja matan mõtte juba eos. Sõidame Kristiinesse, kus on ka taaskord korruselamu, kuid saunaga korter. Igav kant, ei oska vaimustuda. Lõpetame kesk-turu juures, mis minu jaoks on kuidagi eriti võõras. Olen enamuse ajast elanud teispool linna. Siiski on endiselt küsimus eelkõige müügis, siis saab hakata miskit broneerima. Enne ei julge.