Eluveidrused

Ärkan üles täis tegemise tahet. Otsin välja oma kõige vanemad riided, käärin käised üles ja lähen ründan ühiskoridori seina. Lõppude lõpuks! Ehk aitab kuidagigi müügile kaasa.

Püüan lahtisi tapeediotsi ära kakkuda. Mõnega tuleb suhteliselt tükk seina kaasa. Alustan siis oma elu esimese värvimisprotseduuriga. Kuna olen suhteliselt lühike, olen sunnitud ronima oma puudekasti otsa, olemata päris kindel, palju see asi välja kannatab. Võitlen laest ripneva mittetöötava elektrijuhtmega, mille otsad sajasse kanti harali on, oma silmas, kõrvas ning suus ja üritan värvida. Väljub minu lemmiknaaber-joodik ja hüüatab: ”Mis sa teed remonti va?” Vastan, et teen jah, vaata miuke õudus siin valitseb ja pealegi, tahan ma nüüd oma võlga kätte saada, mis üle aasta juba laagerdunud on. Saan vastuseks, et no ei ole raha noh. Mida oligi arvata. Kui olen umbes veerandi selle seina osast värvinud koorub järgmise rullikeerutusega umbes 10cm riba tapeeti rulliga kaasa. Vahin värvist rulli mille ümber on käkerdunud ports paberit ja mõtlen, mis selle rõõmuga nüüd peale hakata. Üritan paberit oma mitmesaja kroonise maniküüriga eemaldada. Paber on märg, laguneb ja ei allu korraldustele. Lähen pesen rulli kraani all puhtaks ja plätserdan tekkinud augu pintliga värviseks. Täpselt sama juhtub juba järgmise tõmbega. Hakkan veidi närvilisemaks muutuma. Kakun lagunevat paberit ära nii palju kui saan ja jätkan värvimist. Kuna aga kogu paber ei eemaldunud jääb sein mõnusalt tupsuline. Vingerdan erinevate juhtmete ja karbikeste vahel ning jõuan värvimisega seina teise otsa. Ronin uuesti kasti otsa ja üritan seina teist korda võõbata. Tundub, et esimene kiht on paberi seina külge kinnitanud ja teine võõpekiht läheb juba libedamalt. Naabrimees väljub teist korda toast ja üllatub mu tööjõudluse üle. No hea vähemalt, et keegigi kaasa elab, iseasi oleks muidugi abipakkumisega. Kui olen jõudnud seina poole peale, koorub rulliga kaasa eriliselt suur larakas tapeeti. Vannun kuuldavalt. Viskan rulli nurka ja jätkan pintsliga, mis sai parajalt väike ostetud, et saaks juhtmete ümber laveerida. Võib arvata, et jõudlus saab tempo tõttu kannatada, aga lõpuks saab töö siiski valmis. Kahju, et ma aega ei võtnud. Koristan kogu laga kokku. Väga hullusti ei läinud. Vaid mõned üksikud hulkuma läinud pritsmed põrandal. Ülejäänud olid mu riietesse pidama jäänud.

Kui juba hoog sees, siis koristan ühe jutiga ära ka korteri. Ja et energiat veel veidi üle on, lähen trenni. Poole pealt tahab küll silme eest mustaks minna. Hingeldan tagareas omaette ning lähen pühin higiojad kokku. Muud pole midagi, aga tukast tilkuv higi on silmas valus. Tundub, et ka liigne higistamine on ealine iseärasus, ma ei mäleta, et vanasti 7 korda nädalas trenni tehes nii megalt märganud oleks.

# posted by Alemana @ 17:10