Eluveidrused

Täna on teine päikesepaisteline ilm järjest. Eile saabus soe ilm nii äkitsi, et ma ei mõistnudki veel randa minna. Täna siis sean rattad Stroomi ranna suunas. Tegelikult on mul kodust sinna umbes poole tunni jalutustee, aga ma ei viitsi. Parem sõidan kiirelt kohale ja riskin, et pole parkimiskohta.

Autosid ongi meeletult, kuid leian õnneks siiski ühe prao, kuhu minu põrr ära mahub. Magan rannas erinevates poosides kolm tundi. Väga mõnus sai. Pruun ja puha. Teel koju ostan lapsepõlve mälestustest kantuna kamajahu ja keefiri. Mäletan, et kui ma veel väike olin ja emaga rannas käisin, siis sai ikka kuuma ilma ja söögiisu puudumise tõttu kama söödud. Kasin end puhtaks, söön kama ja uurin, mida sõbrad õhtul teevad. Saan kutse külla. Jääb jutt, et aitan sõbrannal vene keelset lepingut tõlkida ja lobiseme veidi niisama.

Lähen autoga. Sõbranna on ostnud kaks Saku Ice’i ning suure koti kuivatatud kalmaari. Pakub ühte pudelit mulle. Minu õllejoomise karjäär on olnud suhteliselt lühike. Algas ülikoolis, kui ma ei viitsinud enam pubis niisama nina nokkida ja teiste õlletamist vaadata ning lõppes umbes esimesel aastal pärast ülikooli, kui taipasin, et õllest tekkivad gaasid on minu väikese kõhu jaoks liig, mis liig. Sellest hetkest alates jätsin maha igasuguste gaasiliste jookide tarbimise. Aga täna vaatas pudel mind väga kutsuvalt. Külm õlu pärast kolmetunnist rannas praadimist, maitseks ju sama hästi kui saunaõlu. Olgu, joon selle kohe ära, siis saan veidi laagerduda enne kojusõitu. Istume rõdule päikese kätte, kuna sõbranna on terve pika päeva kontoris tööl veetnud. Õlu läheb nagu kerisele. Suudan iseennast üllatada. Võib ka olla, et kalmaar on ahnema janu tekitamises süüdi. Igatahes väga mõnus meenutuskogemus. Samas ei saa öelda, et janu oleks kustunud. Sõbranna pakub välja pudeli shampust, mis tal juba ammust aega niisama seisnud on. Pärast väikest kaalumist alistun. Üllatan end taas. Ma pole shampust joonud vähemalt umbes 10 aastat. Jagame pudeli sisu kaheks ja asume lepingut tõlkima. Leping tõlgitud, jook otsas, janu alles. Jama! Enam pole midagi päästa ka, autoga ma siit ära ei lähe. Seega on vaja poodi uute õllede järele sammuda. Ostame kumbki kaks pudelit õlut ja ohtralt kalmaari. Enne kui tuppa läheme, pargin oma auto paremini, et mu auto homsele ehitustegevusele jalgu ei jääks, mis seda piirkonda vallanud on. Maandume taas rõdul, kulistame külma õlut ja paneme maailma paika. Veidi pärast südaööd (ja kolm õlut?! ning pool pudelit shampust?! hiljem) taipan kojumineku plaane tegema hakata. Taksot tellida ei viitsi, nagunii peab pool tundi ootama. Laenan sõbrannalt jaki (tulin ju autoga) ja asun koduteele. Sõbranna saadab mind poole maani. Küll on suveöö kaunis.

# posted by Alemana @ 21:30