neljapäev, oktoober 11, 2007
08.10.2007
Saan kokku oma üürilisega ning kirjutame alla uue üürilepingu. Igaks juhuks lisan ühe punktina sisse, et korteris suitsetada ei tohi. Ma olen eluaeg olnud väga valjuhäälne suitsetamise vastane ja mitte mingil juhul ei talu seda, kui minu korter haiseks suitsust. Tütarlpasest õhkub läppand suitsuhaisu, just sellist, mis jääb külge, kui olla suitsuses ruumis. Nägin juba üleeile, et noormees suitsetab ja seetõttu püüdsin eirata probleemi eos. Loodan, et tütarlaps mõistab eesti keelt ikka piisavalt hästi, et lepingu sisust aru saada. Seejärel saadan lepingu ka panka ja küsin, millal võiksin tulla lepingut alla kirjutama. Saan vastuseks out of office’i. Appi, millal see jama ükskord lõpeb. Ma olen pea terve kuu pidanud pangaga suhtlema, et saaks oma õnnetu laenunatukese kätte.
Õhtul kutsub klassivend mind endale külla. Ta üürib korterit korruselamus. Olen ju minagi minemas korruselamusse. Päris hirmutav on, kuidas seal hääled läbi kostuvad. Üks naaber köhib, teine taob haamriga, kolmas jookseb trepist alla. Siis lendab lennuk üle maja nagu tahaks katusele maanduda ja sutsu eemalt kostub rongihääl. Klassivend ütleb, et tema ei kuule enam midagi, harjunud. Näis, kas mina ka kaubarongiga harju, mis mu uuest korterist kahe meetri kauguselt möödub…
