Eluveidrused

Põhimõtteliselt oleks juba kõik tore, kui maakler ei läheks just sel päeval puhkusele, kui pank notari aja määras. Kuna maakler on ühtlasi ka arendaja ja hetkel ühistu esimees, kuna müüdud on vaid mõned korterid, siis peab tema ka notaris olema. Nüüd siis on nii, et üürnikud tahavad selle nädala lõpus sisse kolida, aga notar on alles järgmise nädala neljapäeval. Maakler lubab mul enne notarit sisse kolida küll, aga nõuab suuremat bronnitasu. No ja kui notar ütleb, et võta näpust, ei saa seda korterit osta, siis olen lihtsalt mõned kümned tuhanded tuulde loopinud. Ma olen siiani kaks korterit ostnud ja no ühegagi ei ole sellist vaeva ja vilet olnud.

Aga minu praegune elamine tahab mind ikka jätkuvalt välja visata. Eile hommikul, kui olin ennast autosse istutanud, hüüdis mind üks vanem mees: "Vabandage proua" Edasi järgnes jutt, et ma ei tohiks oma maja vastas asuva maja ette parkida, kuna nende maja inimesed siis ei mahu parkima. Et kas ma ei tahaks oma maja otsas asuvale mudaplatsile parkida. Ütlen, et ei taha. Esiteks, meie maja poolse tee äärde ei tohi parkida, seetõttu pargin nende maja poolsel teel. Ja kuna mul üks auto juba varastati ära, siis ma ei pane maja otsa juurde platsile oma autot, kust ma teda ei näe.

Kui eile õhtul töölt koju läksin, oli koridoris mega laudahais. Ju siis ilmselt naabrimees oli äsja pööningul asjal käinud. Alumise koridori pirn oli jälle läbi põlenud. Seega otsisin tükk aega närviliselt nina kinni hoides käekotist mobiili, et saaks mingigi valguse ja saaks trepist üles koperdada. Masendav!!! Ja halleluuja-hiired on tagasi. Nii öelda tuppa nad mulle enam ei pääse, kuna eelmine suvi sai auk kinni topitud, aga nad sahistavad ja närivad põranda all. Tegelikult kahe põranda vahel, sest miskipärast on laminaatpõrand tõstetud algsest laudpõrandast kõrgemale ülespoole ja seal vahel on ju hea möllata. Ehk et kostvusel vahet pole, on ta mul toas või mitte, küll aga jääb mulle teadmine, et nad mu toidus ei sobra ja kogemata öösel mulle voodisse ei satu. No aga magada ikka ei saa juuuu, kui nad krabistavad! Sel aastal on märgata ka ämblike invasiooni. Ma pole enne nii palju ämblikke oma korteris näinud, kui sel aastal. Noh, las nad komberdavad seal ringi, aga ärgu võrgutagu. Üks tuttav rääkis mõni aeg tagasi loo, kus korteriomanik oli sunnitud kutsuma ämblike tõrje kohale, kuna olukord väljus kontrolli alt. Mul on vist veel piiri peal. Seega on mul koduloomad.