Eluveidrused

Koristan kokku kolimisest tekkinud laga. Viin veel viimased pesumasinas pestud pesud, mis nüüd kuivanud on, uude koju ja tagastan võtme maaklerile. Ostan poest valmistehtud toitu ning soojendan minipannil, mille veel vanasse koju jätsin. Valmistan kiirelt ette tantsutunni ja sätin ennast telesaate tarvis valmis.

Täna, kolmandas edasijõudnute tunnis, tervitab mind uus algajatest paar. Nii ei saa rallit sõita, ma ütlen!!

Korjan eile abis olnud sõbranna autole ja sõidame saatesse. Peab ütlema, et sel aastal on palju igavam, kuna tantsijate tase on kõrgem. Pole lollusi, mille üle irvitada. Vain on teistest peajagu üle. Toome on väga dramaatiline ja elab rolli niivõrd sisse, et tantsib jalad ees. Värnikul ei käi jalad kokku. Ma ei hakka fantaseerima miks. Karismaa ei kuule muusikat, muusika, nagu ta on. Kui Ojuland põrandale tuleb, tõuseb publikus istunud Tarand püsti ja sammub stuudiost välja. Tundub, et vana arm ei roosteta. Martin on ilmselt väga mures, mida Gerli asjast arvab, kuna sätib ennast ja oma pilku koguaeg tema suunas, publiku hulka. Muidugi on omaette klass saatejuht Merle, kellel on seljas väga kaunis ja peen kleit ning jalas 15cm kontsadega kingad. Kuid mitte see ei ole klass, vaid see, kuidas ta on. Saate alguses seisab preili jalad harkis, üks jalg põlvest kõver ning jalad sissepoole. See vaatepilt on lihtsalt ropp. Kogu see kaunis välimus mõjub kui sea seljas sadulana. Daamid peaks ikka oskama jalgu kokku panna, see on üks, mis kindel. Ma mõtlen vertikaalses asendis.

Täna veedan viimase öö oma vanas kodus.