Eluveidrused

Mul ei ole veel hommikune süsteem välja kujunenud. Kolm ja pool aastat oli olnud nii, et ma lähen vannituppa ja väljun sealt mõne aja möödudes pestuna, meigituna ja riides. Mul nimelt oli riidekapp vannitoas. Nüüd pean jooksma mitme toa vahet, et ennast valmis sättida. Kusjuures ma ei tea, mis kotis miski riie on ja mis järjekorras ma peaks vannitoa ja tubade vahet jooksma. Riided on magamistoas, suurem peegel ning föönid elutoas, kuna vannitoas ei ole hetkel stepsleid, ja meigivärk vannitoas. Ilmselt läheb asi lihtsamaks, kui vannituppa peegliga ja stepsliga kapi ostan.

Õhtul on saunaklubi kogunemine Tallink spa hotellis. Väga huvitava disainiga saun. Mullivanni seal küll pole, mis on suur miinus, aga kui tahad, saab osta 150 kroonise pileti ja soomlaste pekkide vahele spasse ligunema minna. Meie saunaüritused on ikka väga ehedad naistekad. Ilmselt läheks mehed hetkega hulluks, kui seda kõike näeks. Mitte sellepärast, et naised on riieteta, vaid sellepärast, et seal käib kõikvõimaliku kosmeetika proovimine, müük ja ost, vanade riiete vahetamine/ära andmine, pesu proovimine ja ostmine jne,jne. Sama õudne oleks vast mõnel beibel seista autoremondi töökojas. Üks saunanaine jagab mulle lahkelt oma massööri telefoni. Ma vist hakkan vanaks jääma. Vasakus õlas jube valu, mida on füüsiliselt näha väikese muhukese näol. Ilmselt miski liigne pinge. Jalgadele kasvavatest kontidest ma enam ei räägigi. Valutavad, mis kole.

Filmi ma tagasi viia ei jõuagi. Selver on selle aja peale juba suletud. Kodus katsetan esimese asjana vannitoa põrandakütet käima joosta. Kõik on imelihtne, nagu sooja veegagi. Tuleb elektrikapist vastav klahv sisse lülitada. Laheneks mööbliprobleem ka kuidagi nii sujuvalt...