Eluveidrused

Lülitan teleka käima. Veerand tunni pärast hakkab Tähelaev. Telekast tulevad imelikud multikad. Klõpsutan kolme kanali vahel edasi tagasi ja Tähelaev ei alga ega alga. Lõpuks taipan- kella keerati tagasi. Hissand miuke õnne, ma sain terve lisatunni oma ellu.

Vaatan üdini täisjoonistatud ja kirjutatud paberit, mis mul eile kalkuleerimisel abiks oli. Mõõdan toas, kuidas üks või teine vidin võiks tuppa "istuda" ja arvutan, mida allesjäänud raha eest üldse veel saaks.

Lähen uuele poetuurile. Kõik tundub igav ja ühesugune. Triibuline ei eruta enam üldse. Enamus mööblit on tamm ja pähkel. Eile tellisin magamistuppatumeda musta mööbli, diivan sai ka osaliselt tume. Lisaks plaanin disaintapeeti, mis peaks heleda tapeedi tõstmiseks samuti tume olema. Nii ju ei saa, liiga sünge värk. Kõike seda arvesse võttes jään ootamatult flirtima valge mööbliga, millel on karm hind, aga 20% soodustus. Mida rohkem ma mõtlen, seda rohkem mulle see idee meeldib. Must magamistuba ja valge-tumepruun elutuba. Tellin ära. Kätte saan 4 nädala pärast. Ostan diivanile lisaks väikese tumba, mille saan KOHE kaasa võtta. Seega ma ei pea enam teleka vaatamiseks põrandal külalise magamispadjal istuma ja iga natukese aja tagant poosi vahetama, sest jube kõva on.

Ühesõnaga saan omale sisustuse jõuluks kätte. Köök jääb muidugi tulevikumuusikaks.